„Uuringut korraldatakse 2003. aastast ja ühelgi varasemal korral ei ole seksuaalvahekorra kogemusetega noorte osakaal olnud nii madal. See on positiivne märk, et seksuaaleluga alustamist soovitakse lükata edasi, sellist suunda näitas ka juba 2015. aasta uuring. Teisalt võib see olla mõningal määral mõjutatud COVID-19 pandeemia tingimustes piiratud sotsiaalse suhtlemise tulemus,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi teadur ja uuringu korraldaja Liilia Lõhmus.
„Probleemiks on see, et juba seksuaalvahekorras olnud noorte hulgas on kondoomi kasutamine vähenenud või pole uuringuaastate võrdluses suuremaid muutuseid toimunud. Lisaks näitavad andmed noorte puudulikku kondoomi kasutamise oskust. Siin on abiks laiapõhjaline järjepidev seksuaalhariduse pakkumine kõikides kooliastmetes ja -tüüpides ning noored inimesed seda ka ise soovivad,“ lisas Lõhmus.
Teadlikkus HIVi levikuteedest on madal
Uuringu andmete kohaselt seksuaalsuhetes riskeerivamalt käituvad noored tarvitavad enam uimasteid ning neil on kondoomide suhtes negatiivsem hoiak. Positiivsena saab välja tuua seda, et riskeerivamalt käituvad noored testivad end HIVi suhtes rohkem.
Noortest 32% hindavad, et teavad hästi, mis on HIV. Erinevaid HIVi nakatumise viise koondava näitaja alusel on 39% noortel korrektsed teadmised HIVi levikuteedest. 30% noortest teab, et seksuaalsel teel levivad infektsioonid nii vaginaalse, anaalse kui oraalse vahekorra kaudu.
Noortest 39% suhtub HIViga inimestesse tolerantselt. Noorte hulgas on kõige rohkem (86%) neid, kes ei lõpetaks oma sõbra või tuttavaga suhtlemist, kui ta nakatub HIVi.
„Teadmised ja suhtumine HIViga elavatesse inimestesse on omavahel seotud. Need noored, kellel on paremad teadmised levikuteedest ja puuduvad ekslikud arusaamad HIVi levikust olmekontaktide kaudu, suhtuvad HIViga inimestesse sallivamalt,” tõdes Lõhmus.
