Eriolukordade vältimiseks tuleks endaga kaasa võtta ka hädaabikomplekt. „See tuleks igal matkal kokku panna vastavalt teekonnale ja ilmastikuoludele. Minu hädaabikomplektis on alati kompass, vile, karamellikommid, tuletegemiseks vajalikud vahendid, termotekk ja jupp nööri,“ lisas Lünekund.

Maiu Lünekundi sõnul on hädaolukorras peamine säilitada rahu ja võtta aega mõtlemiseks, et parim lahendus leida. „Tihtipeale on esimene ehmatus hullem kui tegelik olukord, mistõttu ei tasu kohe paanikasse sattuda. Olukorra läbi mõtlemiseks tasub midagi magusat süüa, et aidata kaasa ajutööle,“ kommenteeris matkaja.

Vahel võivad aga tekkida olukorrad hoolimata korralikust ettevalmistusest, näiteks vigastused. „Sellisel juhul võiks proovida liikuda kasvõi rahulikult järgmise maja ja asulani. Kui aga liikumine on raskendatud, siis puhata ja oodata järgmist matkajat, kellelt abi küsida,“ rääkis Lünekund. „Ka mobiililevi puudumine võib looduses seigeldes ette tulla, kuid sellepärast ei ole vaja muretseda, vaid matkarajal edasi liikuda. Eestis on kõik matkarajad väga hästi märgistatud, seega pole mobiililevi matkamiseks vajalik ning võibki pakkuda just paraja sotsiaalmeedia puhkuse.“

Ka nutikad seadmed võivad tulla abiks hädaolukorras. Ühelt poolt saab kasutada GPS-i erinevates nutiseadmetes. Väga head soolomatkajate abimehed võivad olla ka erinevad funktsioonid nutikellades. Uuematel nutikelladel on näiteks kiirnupp, millega saab aktiveerida hädaabisignaali, mis aitab päästjatel eksinut leida. Samuti on mitmed nutikellad varustatud kukkumistuvastusega, mis tähendab, et kui kell tuvastab kukkumise ning teadvuse kaotamise, siis helistab nutikell hädaabisse.

Kindlasti on oluline eriti üksinda matkale suundudes anda lähedastele teada, millisele marsruudile minnakse ja mis kuupäevadel. „Keegi peaks alati teadma, kus sa viibid ja kui kaua,” toonitas pikaaegne matkaja Maiu Lünekund.