Kuuma ilmaga matkale minnes võta kaasa vähemalt kaks liitrit vett ning tee joogipause nii tihti kui võimalik. Kord päevas lisa joogipudelisse elektrolüüdi lahuse pulbrit, mis aitab lisaks vedeliku taastamisele leevendada ka lihaskrampe ning reguleerida südametööd. Veekoguste planeerimisel pea meeles, et vett pole vaja ainult joomiseks, vaid ka toidu tegemiseks.

2. Valearvamus: „Looduses on alati piisavalt veekogusid, kust joogivett hankida“

Lumise talveilmaga matkale minnes ei pea vee pärast muret tundma, sest lund saab matkapriimuse peal üles sulatada ja kasutada nii joogiveena kui toidu tegemiseks. Suvel on asjad teisiti – kuuma ilmaga vajab organism vett oluliselt rohkem ning pika põua tulemusel võivad paljud veekogud olla kuivad. Lisaks tuleb arvestada tõsiasjaga, et suvekuumaga on paljud veekogud kuivad.

Suvesoojaga matkale minnes planeeri matkateed tavapärasest hoolikamalt. Veendu, et raja ümbrusesse jääb võimalikult palju looduslikke veekogusid, kust vett hankida – allikaid, jõgesid, järvesid ja rabalaukaid. Reeglina sobib joomiseks igasugune voolav vesi, aga kui kahtled, keeda vesi läbi või kasuta vee puhastamiseks veefiltrit ja veepuhastustablette. Samuti vaata, et lähedal oleks mõni külapood. Häda korral ära pelga joogivee hankimiseks koputada suvilate või majade ustele. Üldiselt on Eesti inimesed heatahtlikud ning valmis rõõmuga matkaselle aitama.

3. Valearvamus: „Päikesekaitsekreemi on vaja ainult rannas päevitamiseks“

Südasuvistele rõõmudele võib teha kiire lõpu päikesepõletus. Esimese matkapäeva õhtul tekkinud õhetav roosakas nahk võib muutuda juba esimese ööpäeva jooksul või varemgi punaseks, soojaks ja valulikuks. Võivad tekkida villid, külmavärinad, peavalu ja üldine haigustunne. Teise astme põletuse tagajärjeks on tihtilugu ka haavandid. Päikesepõletuse vältimiseks soovitatakse viibida päikese käes mõõdukalt, ometi pole seda matkates võimalik nii hästi planeerida kui linnakeskkonnas.

Iga kogenud matkasell kannab suvel matkates peas õhku läbi laskvast materjalist nokamütsi või kalamehemütsi ning võtab kaasa tugeva SPF-kaitsega kreemi. Kuna sooja käes matkamine paneb naha higistama, kanna kreemi iga kahe tunni tagant näole ja kehapiirkondadesse, mis on päikesele avatud. Ära unusta sealjuures kaitsta ka oma kõrvu. Hea nipp on kreemi kanda peale juba enne telgis magama jäämist, et see oleks matkapäeva hommikul ärgates täielikult imendunud.

Kui päike on rajal juba liiga teinud, kanna nahale aaloe ekstrakte sisaldavast geeli ning jahuta põlenud kohti märja rätiku või pluusiga nii tihti kui võimalik. Valulikud kohad ei pruugi lasta magada, mistõttu võiksid hea une eesmärgil hoida suvises matka apteegikotis ka valuvaigisteid.

4. Valearvamus: „Suvel matkan ainult maika ja lühkaritega, et palav ei hakkaks“

SPF-faktoriga päikesekreemist veel olulisem on pöörata tähelepanu suvistele matkariietele. Suvel eelista alati õhku läbi laskvaid, heledat värvi ja võimalusel pikki matkariideid, mis kaitsevad päikese eest ja lasevad nahal hingata.

Materjalidest eelista meriinovillast või meriinovilla-polüestrisegust materjale, mis juhivad hästi niiskust, kuivavad kiiresti ja aitavad tänu antibakteriaalsetele omadustele higilõhna vastu. Mitte mingil juhul ära pane suvisele matkale selga puuvillast matkasärki, mis vastupidiselt imab hästi niiskust ja kuivab väga aeglaselt. Ära alahinda ka matkariiete värvi. Heledad riided neelavad vähem soojuskiirgust, lisaks on neil ka sääski tõrjuvad omadused – nimelt ei paku valge ega heledat tooni värvid sääskedele mitte mingisugust pinget.

Pööra tähelepanu ka matkariiete funktsioonidele. Kõikidel kvaliteetsetel matkariietel, nii jakkidel, pluusidel kui pükstel, on olemas võrkpaneelid, samuti ventilatsiooni- ja õhuavad, mida saad vastavalt ilmale ja enesetundele kas avada või sulgeda. Kui eelistad matkata võimalikult vähese varustusega, eelista zip-off matkapükse, mis töötavad samal matkal nii lühikeste kui pikkade pükstena.

5. Valearvamus: „Ilm on ilus, vihmakindlaid riideid pole kaasa vaja pakkida“

Ilmateade lubab nädalavahetuseks 30 kraadi ja päikest? Ära lase petlikul suveilmal end ninapidi vedada ja pista matkakotti veekindel koorikjope ja matkapüksid, mis kaitsevad sind vajadusel vihma ja tuule eest. Kiireks vahetuseks eelista veidi lohvakamaid matkapükse, mida on rajal lihtne üle jala tõmmata. Õnneks võtavad veekindlad riidekihid kotis väga vähe ruumi, neid on lihtne kokku pakkida ning vajadusel saad neid kasutada istumisalusena.

Niiskuse ja vihma eest tuleb kaitsta ka matkakotti ja kotis olevat varustust. Veendu, et matkakotil on olemas spetsiaalne vihmakate ning viska see kotile peale kohe, kui vihma tibutama hakkab. Telk ja magamiskott paki võimalusel koti põhja ning kõik niiskust kartvad esemed nagu akupank, telefonilaadija, tuletikud, paberkaart, salvrätikud ja sidemed, ravimid ja esmaabitarbed veekindlasse suletavasse kilekotti.

Matkajalanõusid valides võib inimese pilk vaistlikult peatuda just veekindlatel jalanõudel, kuid suvisel ajal pole see kõige mõistlikum lahendus, sest soojas hakkavad jalad veekindlates jalanõudes higistama ja nii on ka villid kiired tulema. Suvisel ajal eelista kergeid matkajalanõusid, mis kuivavad kiiresti. Villide vältimiseks kanna suvematkal meriinovillaseid sokke, sest meriinovill on antibakteriaalne ning hoiab jalad kuivana. Parim rohi tüütute varbavahevillide vastu on kvaliteetsed varvassokid.