Emakakaelavähist, selle sõeluuringust ja ka HPV vastasest vaktsineerimisest on räägitud seoses vaktsineerimisega viimastel aastatel rohkem.
Dr Seidelbergi sõnul on naiste teadlikkus sellel teemal suurem, kuna günekoloogilise läbivaatuse käigus tehakse regulaarselt ka PAP testi. PAP testiga hinnatakse emakakaela rakke ja nii on võimalik juba varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas.
Kui PAP test on olnud korras, siis toimub edasine testimine 3 aasta intervalliga. Patoloogilise PAP testi korral selgitatakse välja, milline on emakakaela vähieelne muutus ehk düsplaasia.
Sõltuvalt düsplaasia raskusastmest toimub edasine jälgimis- ja ravitaktika. Raske emakakaela düsplaasia korral, kui risk emakakaelavähi tekkeks on suur, tehakse konisatsioon. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse emakakaelalt düsplaasiast haaratud piirkond ja tänu sellele hoitakse ära edasine emakakaelavähi areng.
Kui siiani on emakakaelavähi sõeluuringu testina kasutatud eelnevalt mainitud PAP testi, siis alates sellest aastast on sõeluuringu testiks suure riski HPV test. Inimese papilloomiviiruse (HPV) suure riski tüved põhjustavad emakakaela vähki ja seega on viirus kõige olulisem riskifaktor emakakaela vähi tekkes. Ilma suure riski HPV tüvede esinemiseta ei saa tekkida emakakaelavähk.
Nakatumine HPV-ga toimub suguliselt teel, kui üks partneritest kannab viirust. Enamik inimestest nakatub elu jooksul korduvalt mõne suure riski HPV-ga, kuid tänu immuunsüsteemile saab organism ise viirusest vabaks.
Kui naine jääb aga pikkadeks aastateks viirusekandjaks, on võimalik emakakaela vähieelsete muutuste ja vähi teke.
Emakakelavähi sõeluuring ei välista teisi vähivorme
Dr Seidelberg toonitab, et meeles tuleb pidada, et emakakaelavähi sõeluuring ei saa välistada teisi vähivorme ega ka teisi günekoloogilisi haigusi, mistõttu regulaarne günekoloogiline läbivaatus kord aastas on vajalik.