„Uuringud on näidanud, et onkoloogilise ravi alustamine ainuüksi neli nädalat pärast diagnoosi kinnitamist võib suurendada haigete suremust keskmiselt 6–13 protsenti võrreldes haigetega, kelle ravi alustati kohe pärast diagnoosi kinnitamist. Pikad ooteajad mõjutavad nii vähi lokaalset kontrolli kui ka haigete üldist elulemust. Seetõttu, on väga oluline, et Eesti patsientidele oleks kättesaadav parim tõenduspõhine ravi kohe pärast diagnoosi kinnitamist ning et multimodaalset ravi, sealhulgas kiiritusravi, pakuksid kõik Eesti vähiravikeskused,“ rääkis ITK onkoloogiakeskuse juht.
Vajalikke lineaarkiirendeid on Eestis käesolevalt kuus. Rahvusvahelises võrdluses, ja võttes arvesse Eesti elanikkonna suurust, on kiiritusravi kättesaadavus arsti sõnul Eestis praegu ebapiisav.
„Kuigi rahvusvahelises võrdluses ei ole Eestis praegu piisavalt lineaarkiirendeid, tõi riigikontrolli 2021. aasta audit välja, et vähiravi rahastuse osakaal Eesti tervishoiukuludes on küll suur, kuid personali ja seadmetega varustatus jääb paljudele Euroopa riikidele alla. Kiiritusravi alustamine veel ühes haiglas lubaks patsientidel saada vajalikku ravi lähemal asuvas raviasutuses ning vähendaks vajadust liikuda ühest raviasutusest teise,” nentis Vettus. “Eriti Põhja-Eesti piirkonnas, kus elab suur osa Eesti rahvastikust, on kiiritusravi parem kättesaadavus oluline. Samuti võimaldaks rohkem lineaarkiirendeid suuremat hulka patsiente ravida ning vähendaks ravijärjekordi.”
Edaspidi näeb Vettus kiiritusravi pakkujate hulgas ITK-d, mis juba teeb vähiravi vallas koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK). „Mitmete vähipaikmete ravis on kiiritusravi ainus ravimeetod ning paljude vähipaikmete puhul on kiiritusravi üks osa multimodaalsest ravist. Täna suuname ITK kiiritusravi vajavad patsiendid Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi. Samuti on PERH-i kiiritusraviga tegelevad onkoloogid kaasatud ITK konsiiliumite töösse,” ütles Vettus.
Kui tema sõnul oleks ITK-s lineaarkiirendid, siis saaks Eestis veel üks haigla pakkuda patsientidele kõikehõlmavat vähiravi ning patsientidel oleks neile eluliselt vajalikule ravile parem ligipääs. “Sellest võidavad patsiendid, kes saavad juurde eluaastaid ja säilitavad töövõime. Väikeses Eestis on koostöö eriala arengu osas väga olulisel kohal, otse loomulikult jätkame ka edaspidi koostööd oma heade kolleegidega PERH-ist ja TÜK-ist,“ rõhutas Vettus.
- aastal alustas ITK-s vähiravi 2267 esmast vähipatsienti ehk ligi veerand neist, kellel Eestis haigus samal aastal diagnoositi.
