EMO juht nendib, et ikka on juhtunud olukordi, kus regiooni kiirabibrigaadid on hõivatud või on lihtsalt sattunud mitu rasket väljakutset samale ajale samas piirkonnas. Selliste olukordade jaoks on reegel, mille kohaselt 112 dispetšeril on õigus katkestada madalama prioriteediga kutse ja suunata abi raskema probleemiga patsiendile. Samuti suunata kiirabi kutsele naaberpiirkonnast või esmaabi andmiseks lausa rakendada teise operatiivteenistuse ressursse, näiteks tuletõrje või politseiauto. Sellised meetmed on siiani andnud rahuldava tulemuse.

COVID muutis olukorra keerulisemaks

Dr Novak tõdeb, et juba alates COVIDi-eelsest ajast on olukord kiirabi vabade ressursside hõivatusega muutunud halvemaks. Järjest rohkem on päevi, kus kiirabi on sunnitud ootama pikemalt, enne kui patsient on haiglale üle antud. “Veidi üllatab, et see juba mitme aasta pikkune probleem on alles praegu aktuaalseks muutunud,” lisab ta.

Terviseamet ja Tallinna kiirabi on püüdnud mitmete meetmetega seda probleemi leevendada. Näiteks osaleb Tallinna kiirabi välijuht aktiivselt hospitaliseerimise piirkondade optimeerimisel ja vajadusel patsiendivoogude ümbersuunamises. Terviseameti loal saab aktiveerida varubrigaade, et säilitada piisav vaba kiirabiressurss regioonis.

“Tundub siiski, et tänaseks pole needki meetmed piisavad. Endiselt esineb mitu korda nädalas päevi või õhtuid, kus oluline osa kiirabibrigaadidest seisab Tallinna haiglate EMOde ees ootel. Olen täiesti nõus, et taluvuse piir on saavutatud,” ütleb dr Novak.

Tema hinnangul peavad edasised lahendused olema laiapõhjalised. “Olen kindel, et eraldivõetult ainult ühe haigla töö ümberkorraldamine ei anna mingit efekti. Ka pole eraldivõetult vaid ühe haigla töö ümberkorraldamine tehtav, kuna puuduva tööjõuressursi probleem on üliäge,” roob EMO juht välja.

Ka teoreetiliselt kohtade arvu suurendamine ühes EMOs või ka terves haiglas pole võimalik, kuna selleks puuduvad nii rahalised kui tööjõuressursid. Samuti on võimatu töö intensiivistamine EMOs – vähemalt regionaalhaiglas EMO personal on juba tugevalt ülekoormatud, eriti see osa, kes tegeleb kiirabiga saabunud raskete patsientidega.

Lahendus sõltub eri faktoritest

Vähemalt neljal korral kogunesid 2022. aastal terviseameti algatusel Tallinna haiglate tippjuhid, haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja kiirabi esindajad, et põhjalikult kiirabide ootejärjekordade teemat arutada.

“Kahjuks peab tunnistama, et aruteludel ei leitudki lihtsaid ja kiireid lahendusi kiirabi ootejärjekorra probleemile. Põhjuseks – see fenomen on tingitud nii juhusest kui ka väga paljudest tervishoiuteenuse osutamise aspektidest laiemas mõttes,” märgib dr Novak.

Teisisõnu ei saa kiirabi patsienditeekonda juhtida eraldi tervishoiusüsteemi tervikteekondadest. See on seotud nii perearstiabi korraldusega, palliatiivravi ja hooldusravi korraldusega, aktiivravi mahtude planeerimisega ja mitmete muude asjaoludega. “Loodan väga, et tervishoiukorraldajad suudavad leida lahenduse suuna. Selleks on ilmtingimata vaja täpsemat analüüsi, mis ja kui palju mõjutab erakorralise haige teekonda,” lisab arst.

“Seniks teeme tugevalt tööd. Omalt poolt kinnitan, et aegkriitilise haigusega patsient saab abi viivitamatult, sõltumata kiirabi ootejärjekordadest.”