Uudis

Eestis on linnugripi inimeselt inimesele levimise tõenäosus väga väike

Seni ei ole Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele.Foto: Shutterstock

Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova kinnitas, et seni ei ole Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele.

Sadikova lisas aga, et kuna seda ei saa siiski täielikult välistada. kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks vältida ning kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.

Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega – näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid (respiraatorit, kaitsekindaid ja  -prille).

Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ning nende väljaheitega, peavad jälgima 10 päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (palavik alates 38 kraadi) tuleb viivitamatult arsti poole pöörduma.

Linnugripi haigusnähud inimesel on:

  • kõrge palavik (alates 38 kraadi),
  • pea-, lihas- või kurguvalu; 
  • köha ja nohu;
  • hingamisraskused;
  • silma sidekesta põletik;
  • õhulahtisus.

Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.