Kuidas uus inaktiveeritud koroonavaktsiin toimib?

Inaktiveeritud vaktsiini lähenemisel kasutatakse vaktsiinis haigust põhjustava viiruse või bakteri inaktiveeritud ehk surmatud vormi. See tähendab, et seesugune vaktsiin ei sisalda elusaid haigustekitajaid. Seda lähenemist kasutatakse näiteks gripi ja lastehalvatuse vaktsiinide tegemisel.

Eeldatakse et Valneva vaktsiin aitab organismil valmistuda kaitseks koroonahaigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud (surmatud) viirusosakesi, mis ei põhjusta haigestumist. Vaktsiin sisaldab ka kahte adjuvanti – need on ühendid, mis tugevdavad vaktsiiniga tekkivat immuunvastust. 

Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu antikehi. Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem SARS-CoV-2 viirusega kokku, tunneb immuunsüsteem selle ära ning on võimeline organismi viiruse eest kaitsma.

Euroopa Ravimiamet hakkab hindama jooksvalt esitatavaid tulemusi ja otsustab, kas vaktsiinist saadav kasu on suurem kui selle kasutamisega seotud riskid. 

Valneva vaktsiini andmeid hinnatakse vastavalt tavapärastele Euroopa Liidu tõhususe, ohutuse ja kvaliteedi standarditele. Praegu ei osata prognoosida, kui kaua võib müügiloa taotluse hindamine aega võtta, kuid eelhindamine peaks tavapärast müügiloa andmise protsessi kiirendama. 

Kuidas see erineb praegu kasutuselolevatest koroonavaktsiinidest?

AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinid on vektorvaktsiinid, mis olemuslikult on olnud kasutusel juba 1990. aastast. Sama põhimõtte alusel töötavad ka entsefaliidi ja Ebola vaktsiin.

Nendes koroonavaktsiindes kasutatakse teist, inimese jaoks ohutut adenoviirust, mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel siseneda inimese keharakkudesse.

Vaktsiini kaudu rakkudesse viidav geen võimaldab selle põhjal toota SARS-CoV-2 ogavalku, mille tunneb ära inimese immuunsüsteem. Immuunsüsteem hakkab tootma antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis suudavad hilisemal kokkupuutel viirusega selle hävitada.

Moderna ja Pfizeri koroonavaktsiinide puhul on kasutatud geneetilist läehenmist ehk tegu on mRNA vaktsiinidega. Need vaktsiinid stimuleerivad keha loomulikku immuunsüsteemi.

Vaktsiin töötab geneetilise põhimõtte alusel, kus organismi viiakse informatsiooni-RNA ehk mRNA. mRNA abil viiakse rakkudesse juhised viiruse ogavalgu tootmiseks. Inimese organism reageerib ogavalgule, aktiveerides immuunsüsteemi antikehade tootmise. Immuunsüsteem aitab viirusega kokkupuutel sellega võidelda ja kaitsta Covid-19 haiguse eest.