“Kriis on kestnud juba liiga kaua ning meie ees on jätkuvalt uusi väljakutseid, et saaksime pandeemiast terve ühiskonnana väljuda. Reservkapitali kasutusele võtmine on vajalik, et lisaks COVID-19 kriisi ületamisele oleks meil piisavalt ressursse ka kõigi teiste tervisemuredega patsientide raviks,” ütles Kiik.
„Oleme jõudnud COVID-pandeemia neljandasse lainesse ning paraku on viirusega seotud kulud jätkuvalt kõrged ning nende katmiseks on vaja lisaraha. Reservide kasutamine on põhjalikult kaalutletud ning see annab võimaluse maksta arstidele ja õdedele kõrgendatud määras tasu, samuti katab see raviasutuste kulud seoses töö ümberkorraldamisega COVID-osakondades,“ ütles haigekassa finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Pille Banhard.
Nõukogu koosolekul arutati ka tervishoiuteenuste osutajate suurenenud energiakulutusi ning lepiti kokku, et haigekassa juhatus koos tervise- ja tööministriga töötab välja võimalikud lahendused hinnatõusu leevendamiseks.
Haigekassa reservkapitali võib kasutusele võtta vaid erandkorras tervise- ja tööministri ettepanekul ja valitsuse korraldusega. Haigekassa reservkapitali suurus on hetkel ligikaudu 93 miljonit eurot.
Haigekassal tuleb hiljemalt 2023. aastal reservkapitali maht seadusega ettenähtud suuruses taastada. Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seadus.
Tegemist on haigekassa eelarvevahenditest moodustatava reserviga, mis on mõeldud makromajanduslikest muutustest tekkivate eelarveriskide vähendamiseks. Reservkapitali suurus on 5,4% haigekassa eelarve mahust ja reservi nõutava tasemeni viimine toimub üldjuhul eelnevate perioodide jaotamata tulemi arvelt.