2021. aastal vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 76 000 last vanuses 0–14 aastat ja rohkem kui 364 000 üle 15-aastast patsienti. Nende arv on aastaga kasvanud vastavalt 4,4 ja 3,6 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes on suurenenud nii erakorralise meditsiini osakonda ja vastuvõtutuppa ise pöördunud kui ka kiirabiga toodud patsientide arv, vastavalt 4 ja 7 protsenti. Seevastu teistest raviasutustest suunatute ning erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil saabunud patsientide arv on aasta varasemaga võrreldes vähenenud vastavalt 7 ja 6 protsenti.

„Haiglate andmetel põhjustasid seda COVID-19-aegsed töökorralduse muutused ning ka asjaolu, kus kergemate juhtude korral inimesed eriolukorra ajal erakorralise abi saamiseks haiglasse nii palju ei pöördunud. Raskematel juhtudel või COVID-19 haigusest tingitud tervise halvenemise korral kutsuti abi saamiseks kohale kiirabi,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Sarnaselt varasemate aastatega saabus erakorralise meditsiini vastuvõttu ise 70% ning kiirabiga 24% patsientidest. 4% erakorralistest patsientidest suunati erakorralisse vastuvõttu teistest raviasutustest ning vaid väike osa (2%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel. Näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri, või vajas erakorralist abi haigla oma tervishoiutöötaja.

Suur osa ehk 86% kuni 14-aastastest patsientidest toimetati erakorralise meditsiini vastuvõttu lähedaste poolt, vaid 11 protsenti toodi kiirabiga. Üle 15-aastaste erakorralise meditsiini patsientide seas oli noorematega võrreldes ise pöördujate osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 67 ja 27 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2021. aastal enamik erakorralise meditsiini patsientidest pärast esmaabi osutamist kodusele ravile. Vaid viiendik patsientidest jäi edasi haiglaravile.

Kui võrreldes 2020. aastaga on hospitaliseerimist vajavate erakorraliste patsientide osatähtsus jäänud haiglates kokku üldiselt samaks, siis keskhaiglates see pisut kasvas (1,5 protsendipunkti) – samas kui kodusele ravile suunati samavõrra vähem. See näitab, et keskhaiglatesse pöördusid aasta jooksul mõnevõrra tõsisemate terviseprobleemidega patsiendid.