Irja Lutsar: kui 40 protsenti elanikkonnast on antikehadega, võiks minna kergemaks

Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar.Foto Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Valitsust konsulteeriva teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütleb, et kui 27. detsembril ka paar esimest inimest juba COVID-19 vaktsiini saavad, siis absoluutselt mitte midagi kohe ei muutu. “Väga tahaks, et muutuks, aga kahjuks ei muutu,” nendib Lutsar.

Eksperdid on Lutsari sõnul öelnud, et kui 40 protsenti elanikkonnast on antikehadega, võiks asi minna kergemaks. Karjaimmuunsuse saavutame aga siis, kuis suur osa Eesti täiskasvanud elanikkonnast on vaktsineeritud. Professor kinnitab ka, et kui vaktsineerimisjärjekord jõuab temani, siis absoluutselt kindlasti laseb ta enesele koroonaviiruse vastase kaitsesüsti teha.

Ta toob välja, et karjaimmuunsuse tekitamiseks on erinevatel hinnangutel tarvis, et kuskil 70–75 protsendil elanikkonnast oleks antikehad. Ning lisab, et vaatamata sellele õudusele, mis meie ümber praegu toimub, ei ole Eestis nakatunuid tegelikult väga palju.

Uut seroloogilist uuringut Eestis praegu tehtud ei ole, kevadise uuringu põhjal aga oli koroonaviiruse vastu immuunsus olemas umbes ühel protsendil elanikkonnast. Praegu on seda kindlasti rohkem, aga kardetavasti siiski veel väga vähestel.

See tähendab, et loomulikku immuunsust on meil praegu väga vähe ja suurem hulk karjaimmuunsust tuleb ikkagi tekitada vaktsiini abiga, mis võtab aega.

Lutsari sõnul saaks nakkuse ringlust vähendada ka laste vaktsineerimisega, kuid lapsi ei sel ega ka järgmisel aastal koroonaviiruse vastu kindlasti veel vaktsineerima ei hakata.

COVID-19 vaktsiinide uuringud lastel on nimelt alles planeerimise järgus. Kõige varem alustatakse nendega tuleva aasta esimeses või teises kvartalis. Uuringute läbiviimine võtab aega ja enne kui vaktsiini lastel üleüldse katsetama hakatakse, peab olema veendunud, et vaktsiinid on väga hästi talutavad.

Lutsar selgitab ka, et lapsi hakataks COVID-19 vastu kaitsesüstima ennekõike sellepärast, et vähendada viiruse ringlust ja kaitsta täiskasvanud elanikkonda, mitte lapsi endid. See aga tähendab hoopis teistmoodi vaktsineerimist ja ka lävendid on teised, kui siis, kui tõve eest oleks vaja kaitsta lapsi endid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.