Hetkel haigestuvad kõige rohkem koolilapsed vanuses 10–19 aastat, moodustades 50% kõikidest haigestunutest, 34% haigestunutest moodustavad tööealised inimesed vanuses 20–64 aastat. Väikelapsed (0–4-aastat) ja vanemaealised patsiendid moodustavad 7,5% haigestunutest.

Gripi puhul kehtib COVID-19-le sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning 2-3 nädala järel vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi.

Hooaja algusest on vajanud gripiviiruse tõttu haiglaravi kokku 71, neist eelmisel nädalal 21 patsienti. Peamiselt on patsiendid vanuses 65+, seejärel lapsed vanuses 0-4 ja patsiendid vanuses 15-64.

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud  1768 gripijuhtumit, kõik on A-gripiviirused, alatüübiga A(H3). Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Euroopa regioonis kasvab samuti haigestumine. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B-gripiviirus.