Anafülaksia on harvaesinev reaktsioon, mis on eluohtlik ja mis võib tekkida absoluutselt ükskõik millise aine suhtes – toiduaine, ravim, mõni keemiline aine suhtes. Kui inimesel on esinenud anafülaksia ühe aine suhtes, on tal suurem tõenäosus selle tekkimiseks ka mõne teise aine suhtes. Seetõttu ollakse vaktsineerimisel (ja ka kõikide muude ravimite manustamisel) väga ettevaatlikud nende inimeste puhul, kellel sellist reaktsiooni varem on esinenud.
Anafülaksia tunnusteks on näo ja keele turse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, ulatuslik punetav nõgeslööve nahal. Rasketel juhtudel võib järgneda šokiseisund, st südametöö aeglustub, hingamine pidurdub, inimese nahk muutub higiseks ja kahvatuks.
Anafülaksia vajab kiiret sekkumist – inimesed, kellel seda reaktsiooni on esinenud, kannavad tavaliselt endaga kaasas adrenaliinisüstalt.
Iga vaktsineeritud inimene peab vaktsineerimise järgselt 15 minutit raviasutuses ootama – et olla abile lähedal, kui see reaktsioon peaks tekkima. Anafülaksia on õigeaegse ravi korral täielikult mööduv.
Kõik, kellel on õigus vaktsineerida, on saanud ka vastava koolituse. Need, kellel on risk tugeva reaktsiooni tekkimiseks, on sellest teadlikud – see ei tule kunagi tühjalt kohalt: see reaktsioon esineb esialgu väga nõrgalt, muutudes järk-järgult tugevamaks, ja sellised inimesed jõuavad varem või hiljem arsti vaatevälja.
Anafülaksia on vaktsineerimise absoluutseks vastunäidustuseks vaid juhul, kui anafülaktiline reaktsioon on tekkinud aine suhtes, mis sisaldub vaktsiinis (kas sama vaktsiin või vahel ka mõni teine, sarnaseid aineid sisaldav vaktsiin).
Seega – anafülaksiat kogenud inimest võib vaktsineerida küll, kui vaktsiin ei sisalda selle konkreetse inimese jaoks ohtlikku ainet. Aga vaktsineerimisel tuleb olla tähelepanelik ja inimese tervist tuleb vaktsineerimise järgselt tähelepanelikult jälgida.
