Ta kinnitab, et arstid vaatavad enne vaktsineerimisele kutsumist hoolega läbi patsientide ravilood ja kui juba inimene kaitsesüstimisele kutsutakse, siis on arst isiklikult veendunud, et vaktsiin patsiendile sobib.

Joller kordab üle, et ka krooniliste haiguste põdejatel, keda peatselt vaktsineerima hakatakse kutsuma, ei ole vaja omaalgatuslikult vaja kusagile pöörduda. Kõik, kes on riskirühmas, kõikide kohta on ülevaade perearstikeskustes juba ammu olemas ning kui järjekord käes, võetakse patsientidega ühendust.

“Oleme neid nimekirjasid ka natuke ümber tõstnud, et inimesed, kes on tõepoolest väga haiged, saaksid vaktsiini varem ja tervemad hiljem,” annab Joller ülevaate, et esmajärjekorras saaksid süsti ikka need, kel risk haigestuda või haigust põdeda suurem.

Perearst täpsustab, et vajadusel võetakse ühendust ka vaktsineeritava lähedastega, et info ja inimesed ikka õigel ajal arstikeskusesse kohale jõuaks.

Joller rõhutab, et hästi oluline, et immuniseerimisele tuldaks kohale täpselt õigeks ajaks. Ta märgib, et meie inimeste jaoks tähendab “õigeks ajaks” sageli seda, et tullakse 20 minutit varem.

“Palun tulla võimalikult õigeks ajaks ehk minut või kaks enne broneeritud aega,” toonitab Joller. Ta selgitab, et õigest ajast palju varem saabumine võib tähendada seda, et perearstikeskusesse koguneb väga palju patsiente ja siis, ei ole võimalik enam järgida näiteks 2+2 reeglit. Seega – kes vähegi saab, sättigu kohale jõudmine täpselt õigeks ajaks.

Joller nendib, et viimasel ajal on palju kõneldud koroonavaktsiinide kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimed on aga tegelikult kerged, mööduvad enamasti ööpäeva jooksul ja neist olulisem on see, et kaitsesüst kaitseb.

“Haigus, mille vastu kaitsesüstime, on kordades hullem kui vaktsiini kõrvaltoimed,” ütleb dr Joller. Ta lisab, et isegi riskifaktoriteta inimesi võib COVID-19 viia intensiivravile ja mõni sealt paraku enam välja ei tulegi.

Joller rõhutab, et nii praegu kasutusel olevad vaktsiinid kui ka tulevased on hoolega hinnatud ja ebakvaltieetseid vaktsiine Euroopas ning ka Eestis turule ei lasta. See on seadustega reguleeritud ning ravimeid hindavad eksperdid on otsuseid tehes äärmiselt kriitilised ja tähelepanelikud.

Joller toob ka välja, et näiteks Iisraelis, kus on juba väga suur osa elanikkonnast vaktsineeritud, tekkis juba suhteliselt vähese vaktsineeritute hulga pealt oluline langus näiteks raskete COVID-19 haigusjuhtude lisandumises. Vaid üksikud vaktsineeritud eakad haigestusid. Kui see siiski juhtus, kulges hagius aga väga kergelt.