Pordi sõnul peame und väga väärtustama, sest selle ohverdamine ei aita millelegi kaasa – hakkad tegema vigu, oled aeglasem ja sinust ei ole väga palju kasu.

“Öösel väheneb inimese energiatarbimine vaid tühise 100 kCal võrra, see tähendab, et energiat ei hoita kokku, vaid kasutatakse teistsuguste protsesside jaoks. Kehas toimub siis taastumine ning need, kes on paremas füüsilises vormis ja paremini maganud, on taastuvad ka oluliselt paremini, nad on tööl suutlikumad, nende tähelepanuvõime ja keskendumisvõime on suuremad, mälu ja õppimisvõime paremad,” selgitas Port.

“Me teeme kasulikku tööd suhteliselt lühikese aja jooksul päevas, aga me venitame selle tihti väga pika perioodi peale just sellepärast, et ei suuda ennast väsimuse tõttu kokku võtta ja keskenduda,” ütles Port.

“Kui sa oled aga korralikult maganud, siis oled alertne kogu päeva jooksul, asjad saavad kiiremini tehtud ja aega jääb üle,” märkis ta ja lisas, et igaüks saab seejärel ise valida, mida vabanenud ajaga teha – näiteks pühendada rohkem treeningule, mille vähesuses paljud just ajapuudust süüdistavad.

Hea une ja trenniga kaob zombi-tunne

Pordi kinnitusel tagab hea uni parema füüsilise jõudluse ja regulaarne treening toob kaasa jällegi kvaliteetsema une.

Laias plaanis ei ole suurt vahet, millist trenni teha, sest iga treening on kehale kindlasti kasulik. “Kehas on umbes 650 lihast, need kõik vajavad stiimulit, vastasel juhul nad kärbuvad ja kui lihaseid ei suudeta hästi koordineerida, siis on ka ebamugav liikuda ning hakatakse otsima rohkem istumisvõimalust,” ütles ta.

Samas on eksperdi sõnul hea une ja jõudluse seisukohast kindlasti oluline aeroobne ehk vastupidavustreening, mis aitab tagada hapnikuvarustuse kõikidesse kudedesse. 

“Keha lülitub öösel vaiksele režiimile, mil kõikide suurte jäsemete lihased on lõõgastunud, nad ei pumpa verd ringi ja tulemuseks on see, et paljudel inimestel veres hapniku kontsentratsioon langeb, tekib selline zombi-väsimus, hommikul on raske üles tõusta ja ka pärast ärkamist on kogu päeva vältel on samasugune roidumus,” kirjeldas Port.

Sama kehtib tema sõnul ka tööl pikalt rahulikult istudes, ent tänu treenitusele paraneb üldine vere- ja hapnikuvarustus ning sellised sümptomid vähenevad.

Magamine on tähtsam isegi söömisest

Professor märkis veel, et organismid on küll erinevad, aga üldiselt võiks suure koormusega treeningu lõpetada vähemalt kaks tundi enne magamaminekut, samas võib kerge füüsiline koormus, näiteks jalutuskäik, aidata just paremini uinuda.

“Iga füüsilise pingutuse tulemusel lihased pisut kahjustuvad ning hea ööuni on vajalik, et saaksid taastuda,” õpetas ta ning tõi näiteks, et inimene suudab söömata olla vähemalt kuu aega, aga magamatuse kätte surrakse 8-9 päevaga. See näitab, et uni on eluliselt isegi söömisest tähtsam.

“Täiskasvanud inimesele on vajalik 7-8 tundi und öösel ja seda võimalikult regulaarse graafiku alusel,” rõhutas Port.