AstraZeneca on esimene ravimifirma, millega jõudsid Euroopa Komisjoni läbirääkimised sellisesse faasi, et ettevõttega sõlmiti eelostuleping COVID-19 vaktsiini soetamiseks.

Kui AstraZeneca vaktsiin saab müügiloa, on selle lepingu alusel võimalik vaktsiini saada ka Eestil. Praegu on AstraZenecal käimas COVID-19 vaktsiini ulatuslik III faasi kliiniline uuring Suurbritannias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ning USAs.

Ravimifirmast anti teada, et eeldatavasti vabatahtlikult uuringus osaleja taastub, kuid praegu ei ole infot, kui raske või haruldane võib haigestumine olla ning kui kaua võib uuringupaus kesta.

AstraZeneca esindajate sõnul on uute ravimite kliiniliste uuringute peatamine üsna tavapärane tegevus ning seda peab tegema alati, kui uuringu käigus ilmneb potentsiaalselt seletamatu haigus.

Mahukate uuringute puhul on probleemide teke tavaline

Eesti ravimiametist kommenteeriti, et kuna Eestis ühtki kõnealuse vaktsiini uuringut ei toimu, siis ei ole ravimiametil rohkem teavet juhtunu ega ka uuringu täpse korralduse kohta. Mistahes mahuka uuringu puhul on aga tõenäoline, et mingi hulk osalejatest kogeb uuringu käigus terviseprobleeme.

Ravimi kliinilist uuringut tehes peab selle läbiviija (nt ravimitootja) pidevalt hindama kliinilise uuringu eeldatavat kasulikkust ja riske. Kvaliteedisüsteem ja standardkorraldused aitavad tagada iga juhtumi dokumenteerimise, andmete kogumise, hindamise, teatamise, järelkontrolli jne. Nende järgimine omakorda on aluseks uuringutulemuste usaldusväärsusele.

Uuringu ajutine peatamine ohutuskaalutlustel, kuni asjaolusid uuritakse, on üks uuringu läbiviimise standardkorraldustest. Seega on AstraZeneca ohutusandmeid hinnates toiminud vastutustundlikult ning järginud kliiniliste uuringute tavaprotseduure.

Uuringu jätkumine sõltub hindamistulemustest.