Praeguseni on olnud suures osas selgusetu, miks SARS-CoV-2 nakkuse saanud inimeste käekäik nii erinev on – osadel inimestel võib haigus kulgeda sümptomiteta, teistel juhtudel võib viirus tappa juba paari päevaga.
Tartu Ülikooli teadlaste kaasosalusel avaldati teadusajakirjas Science uuring, mis näitab, et ligikaudu 10%-l seni tervetest inimestest, kes said raskekujulise COVID-19 haiguse, leiti antikehad, mis ei ole suunatud mitte viiruse, vaid immuunsüsteemi enda vastu.
Paralleelselt ilmunud uuringus tehti kindlaks, et veel 3,5% sellistest patsientidest kannab spetsiifilisi geenivariante. Mõlemal juhul puudusid patsientidel I tüüpi interferoonid, mis on üliolulised viirusevastases kaitses.
