Kui mitmed füüsilise tervise probleemid on suuresti ärahoitavad ja lahendatavad tervist hoidva eluviisiga, siis kas vaimse tervise probleemid on sarnaselt lahendatavad? 

Kerli Ilves kinnitab, et jah, vaimse tervisega tuleb teadlikult tegeleda ning probleemide ilmnemisel küsida kindlasti professionaalide käest.  

„Kui siiani on olnud tähelepanu fookuses pigem põhikooli lapsed, on nüüd laste vaimse tervise uuringusse kaasatud lapsed alates kaheksandast eluaastast. Kuna nii noort vanuserühma pole varem uuritud, peab arvestama ka võimalusega, et meie laste ja noorte vaimse tervisega võib olla seis arvatust kehvem. Alanud uuring on seega suurepäraseks alusmaterjaliks, et saada aru, milline on seis Eesti laste ja noortega,“ selgitas Ilves. 

Eestis on seda sihtgruppi uuritud osaliselt või muude uuringute sees kaasuvate alamteemadena, kuid süsteemset ülevaadet meil tõesti pole, kust joonistuksid välja trendid, riskikohad ja saaksime aimu põhjustest. Näiteks eelmisel aastal TAI avaldatud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust tuli välja, et juba üle kümne aasta on vaikses kasvutrendis nende koolilaste osatähtsus, kes on kogenud  depressiooni eri vorme. Seal võeti esmakordselt kasutusele ka rahvusvahelise WHO heaolu indeks, mille põhjal sai tuletada, et ligikaudu 10% poistest ja 22% tüdrukutest on heaolu üsna madal. See viitab omakorda depressiooni riskile.  

„Kuna meie senised teadmised koosnevad sarnastest kildudest, soovimegi alanud uuringuga võtta fookusesse kogu valdkonna tervikuna, et meil tekiks seisust parem ülevaade ja teadmine – millise mustri alusel need trendid esinevad ning kuidas peaksime tõlgendama nende omavahelisi seoseid ning heita valgust ka võimalikele riski- ning kaitseteguritele,” selgitas Ilves.  

Vaimne tervis köidab avalikkuse tähelepanu – see võib olla positiivne, aga paraku ka ohukohtadega  

Endiselt tuleb ette, et avalikkuses seatakse laste vaimse tervise probleemid ja sellega tegelemise vajalikkus kahtluse alla, tuleks selliseid arusaamu õgvendada. Sarnaste mõtteavalduste aluseks on üsna iganenud arusaamad, kus vaimsed probleemid on ennekõike kannataja enda, mitte teiste asjaks. 

Õnneks on selline mõtteviis hakanud tasapisi muutuma – mäletame veel üsna värskelt COVIDi pandeemia õppetunde ja seda, kuidas see meie kõigi vaimset tervist kahjustas ning mõjutas. Paljud ühendused ja asutused on üheskoos spetsialistidega näinud palju vaeva, et meil oleks vaimsest tervisest parem teadmine ja arusaam.  

Täpselt samamoodi, nagu tuleb hoolitseda oma füüsilise heaolu eest, vajab ka meie vaime tervis teadlikku turgutamist. Ja kui meil on juba varajases staadiumis olemas ülevaade vaimse tervise trendidest, on võimalik nendega ka tõhusamalt tegeleda. 

Vaimse tervise muredest rääkimine ei ole häbiasi, kuid arvestama peab ka medali teise küljega. On tulnud ette juhtumeid, kus sotsiaalmeedias esitatakse videoid, kus inimestel on mõni mure – näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire. Ja kui sellised videod hakkavad viraalselt levima, võibki hakata ühel hetkel pool ühiskonnast arvama, et ka neil on samad sümptomid ja sama probleem.  

„Inimeste samastumisvõime on väga suur ja kui hakatakse endale interneti abiga diagnoose panema või ennast ravima, on see ohukohaks. Tegelikult on vaimsete murede korral vaja professionaalset abi ja kindlaid sisendeid, mis aitavad inimese mure- ja ohutegureid defineerida ning avastada. Selleks vahendiks ongi näiteks seesama laste vaimse tervise uuring – et esitatavad küsimused ja saadavad vastused oleksid valideeritavad ning nende põhjal tekiks reaalne vaade võimalikest riskiteguritest või põhjustest ning vaimse tervise häire tõenäosusest,“ selgitas Ilves. 

Suunamudijatest mõjuisikutel võib olla lastele suur mõju, kui nad oma diagnoose ilmarahvaga jagavad. Kuid alati peab mõtlema ka võimalikele tagajärgedele – kui mõni terve laps soovib oma iidolitega väga samastuda, võib see anda lisaks probleemi teadvustamisele ka tõuke ebateaduste poole pöördumiseks. Eeskuju võimu ei tohi laste puhul kuidagi alahinnata.  

Selle vältimiseks on laste vaimse tervise uuringusse kaasatud ka lapsevanematele suunatud küsimused, et tekiks parem arusaam, milline on laste üldine heaolu, peresuhted, läbisaamine sõpradega, elustiiliharjumused – kogu see komplekt, mis mõjutavad üldist igapäevast toimetulekut ja heaolu. 

Uuring hõlmab nii teiste riikide praktikate kui ka laste vaimse tervise olukorra uurimist 

Uuringu esimeses etapis uurisid teadlased teiste riikide praktikaid laste vaimse tervise seiramisel. Hulga riikide seast valiti välja Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa ning Inglismaa, kus toimuvad regulaarsed laste vaimse tervise seireuuringud, mida esimeses vaheraportis täpsemalt kirjeldati ja järgmises, küsimustiku koostamise etapis, eeskujuks võeti.

Kaardistati ka juba olemasolevad uuringud Eestis, mis suuremal või vähemal määral laste heaolu ja vaimset tervist puudutavad. Uuringu teises etapis töötati välja küsitlusuuringu metoodika laste vaimse tervise teemal ja küsimustikud lastele ning lapsevanematele.  

Uuringu kolmandaks ja mahukaimaks etapiks on küsitlusuuringu elluviimine kooliõpilaste ja nende vanemate seas. Lapse küsimustikuga hinnatakse lapse vaimse tervise eri aspekte – lapse enesetunnet, suhteid peres ja koolis, uneaega, söömiskäitumist, nutiharjumusi jpm. Küsitakse ka tavapärast taustainfot nagu sugu ja vanus, pere koosseis ja pere majanduslik toimetulek. 

„Kutsume üles nii lapsevanemaid kui ka koole, kes on saanud kutse uuringus osalemiseks, selles kindlasti osalema. See on päriselt üks neist võimalustest, kus inimesed saavad panustada nii oma kui ka teiste Eesti laste vaimse tervise ja heaolu tõstmisesse. Mida paremini suudame defineerida probleemid, seda lihtsam on neile leida neile ka lahendusi,“ kommenteeris Kerli Ilves.