Tema sõnul võib kirjandus vähendada ka noorte üksildustunnet. „Sageli loovad mõne kirjandusžanri või raamatute sarja fännid ühenduse teiste fännidega, mis võib aidata noortel tunnetada kuuluvust ja sotsiaalset sidusust. Uuringud on näidanud, et fännikogukonnad võivad pakkuda toetavat keskkonda ja sotsiaalset tuge noortele, eriti neile, kes võivad tunda end üksi,” rääkis Kannelmäe-Geerts.

Lisaks sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste arendamisele võib raamatulugemine oluliselt stressi maandada ja seda isegi, kui lugeda vaid 15 minutit päevas. Samuti võib lugemine alandada pulssi, leevendada lihaspingeid ning vähendada stressi kuni 68%.

Wimbergi sõnul on oluline mitte jääda oma vaimse tervise murega üksi. „Kõigil on olemas füüsiline tervis. Kõigil on olemas ka vaimne tervis. Füüsilise tervise probleeme märkab kergesti. Vaimse omad on pealtnäha nähtamatud, kuid nad pole selletõttu veel vähem olematud,“ rääkis kirjanik.

„Eriti tänapäeva info- ja digiajastul on inimese liiki seni hästi teeninud aju väga suure koormuse all, mistõttu pole imestada, kui seal mingi vedru järele annab. Seda märgata on esimene oluline asi. Teine oluline asi on otsustavus pöörduda sellega arsti poole. Arst tõesti aitab,“ julgustas Wimberg.

Vestlusõhtu on osa Peaasi.ee ja Apollo algatatud kohtumisõhtute sarjast „Kirjandus kui hingetugi“, kus arutletakse, kuidas kirjanduses käsitletakse vaimse tervise teemasid ja kuidas kirjandus vaimset tervist mõjutada võib.