Vaimne tervis

Noorsportlaste väärkohtlemist tuleb ennetada: vaimsele vägivallale pole spordis kohta

Sageli puutub noorsportlane vaimse väärkohtlemisega kokku juba varases lapsepõlves.Foto: Shutterstock

Lõppenud aasta tõi noortespordiga seonduvalt avalikkuse ette mitu kahetsusväärset juhtumit, kus noorte heaolu on saanud emotsionaalse, psühholoogilise, seksuaalse ja füüsilise vägivalla tõttu tugevalt kannatada.

Sotsiaalministeerium on nüüd seadnud eesmärgi tegutseda koostöös antidopingu ja spordieetika sihtasutuse ning spordialaliitudega süsteemselt, et vaimset ja seksuaalset väärkohtlemist spordis ennetada.

Esimese sammuna võeti eesmärgiks teha teavitustööd ja koolitada spordiorganisatsioone rakendama turvalise spordi poliitikaid ja protseduure, mis aitaksid ennetada mistahes liiki väärkohtlemist, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Gerli Lehe sotsiaalministeeriumi blogis

Vaimse väärkohtlemise mõjud ei ole alati koheselt tuvastatavad

Hollandis ja Belgias läbi viidud uuringud kinnitavad, et iga viies alla 12-aastane laps kogeb treenerite vaimset väärkohtlemist. Eestis ei ole spordiga kaasnevat vaimset vägivalda seni veel uuritud.

Avalikkuse ette on läbi meedia jõudnud lood sellest, kuidas märgata ja kuhu pöörduda seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral. Kuid vähem tähtis ei ole otsida abi ka vaimse väärkohtlemise korral, mida on sageli keeruline tuvastada, kuid mida tuleb spordis ette üha sagedamini.

Sageli puutub noorsportlane vaimse väärkohtlemisega kokku juba varases lapsepõlves. Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu ise arugi saada, hiljem ei oska või julge ta sellest alati rääkida. Seetõttu ei ole ka vaimse väärkohtlemise mõjud alati koheselt tuvastatavad. Kuid see ei tee neid olematuteks.

Vaimse väärkohtlemise tulemusel tekib lapsel arvamus, et ta on väärtusetu. Langeb enesehinnang, usk endasse, tekivad ärevushäired, depressioon, söömishäired, käitumuslikud- ja kognitiivsed raskused, langeb sooritustulemus. Väärkohtlemise mõjud võivad avalduda alles hilisemas elus ja hakata mõjutama toimetulekut täiskasvanuna.

Mida andekam ja lootusandvam noorsportlane on või mida rohkem on tegemist saavutusspordiga, seda suuremad on väärkohtlemise riskitegurid. Kõigist neist lastest ei pruugi saada tippsportlasi, küll aga võivad neist saada traumeeritud ühiskonnaliikmed.

Noorsportlaste suitsidaalse käitumise kasvule on kaasa aidanud kindlasti ka COVID-19, kus piirangute ja ebastabiilse elukorralduse tõttu riigis on treenimisvõimalused ja võistlused olnud pikemat aega häiritud.

Vaimset tervist ja heaolu saab hoida ja edendada vaimse tervise kaitsetegurite tugevdamise ja riskitegurite vähendamisega nii individuaalsel kui kogukondlikul tasandil. Oluline on tõsta lapsevanemate, laste, treenerite ja pealtvaatajate teadlikkust, kuidas ära tunda väärkohtlemise tunnuseid spordikeskkonnas ning kuidas neile reageerida.

Eesmärgid on suured

Sotsiaalministeerium toetab 2022. aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse vägivallaennetuse koolitusprojekti. Selle eesmärk on luua lastele turvaline ja vägivallavaba treeningukeskkond, eesotsas lugupidava, julgustava, motiveeriva ja inspireeriva treeneriga.

Koolitusprojekt algab sel kevadel ja eesmärk on anda spordialaliitudele teadmised vägivalla ja väärkohtlemise olemusest ja ennetamisest spordiorganisatsioonides, aidata alaliitudel välja töötada oma käitumisreeglid ja juhtumite lahendamise menetluskorrad ning leida spordialadele usaldusisikud, kes oskavad märgata, reageerida ja toetada juhtumite ilmsikstulekul kõiki seotud osapooli.

Selle tulemusena peaks kinnistuma arusaam, et vaimse väärkohtlemise normaliseerimine tulemuse saavutuse eesmärgil ei ole vähimalgi määral aktsepteeritav treeningmeetod spordikeskkonnas. Eriti siis, kui treenitavad on lapsed või noored.

Koolituste kohta lisatakse info Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse kodulehele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.