Kindlasti oled poe- ja apteegilette uudistades märganud, et näohooldustoodete, eesotsas näokreemide ja -seerumite puhul saab neid eristada päeva ja öö põhjal – lihtsamalt öeldes on teatud tooted mõeldud hommikul kasutamiseks ja teised õhtuseks hoolduseks. Ent milles seisneb nende erinevus ning kas nahk vajab tõesti erisugust kohtlemist, selgitab esteetilise meditsiini õde Elli Maria Mäesalu.

Kas nahka tuleb pesta ka pärast magamist?

Mäesalu hinnangul võiks nahahooldus tõepoolest olla hommikuti ja õhtuti veidi erinev. Siiski säilivad mõlemal juhul teatud reeglid, mis on iseloomulikud ja vajalikud nii päeva algusele kui lõpule – näiteks vajab nahk puhastamist nii pärast ärkamist kui ka magamamineku eel.

Sellegipoolest leiavad inimesed sageli, et hommikune puhastus ei ole nahale üldse vajalik ning puhastamine tuleks ette võtta vaid õhtuti – eksperdi sõnul on see vägagi levinud eksiarvamus. “Mulle meeldib siinkohal tuua selline võrdlus, et öösel me ometi ei söö, aga peseme hommikuti ikkagi hambaid,” kommenteeris ta.

Siiski kehtivad ka naha puhastamise puhul veidi erinevad reeglid, mis laienevad ka ülejäänud “kondikavale” ehk kogu näohooldusrutiinile. “Peamine erinevus on see, et hommikuti paneme rõhku niisutamisele ja kaitsmisele, öösel aktiivainetele ja nahatrennile,” ütles Mäesalu.

Hommikune näohooldusrutiin aitab nahal päevatoimetusteks valmistuda

Ent kuidas siis naha eest hommikuti hoolitseda? Kõige tähtsam ehk esimene etapp on puhastamine, millega eemaldatakse nahalt tootejäägid ja surnud naharakud. Just nii saavad hommikul nahale kantavad tooted paremini imenduda, kuna sellega omakorda soodustatakse ka vajalikku naha uuenemist.

“Hommikul soovitan rõhku panna antioksüdantidele, mis tegelevad pidevalt vabade radikaalidega nahas. Just vabad radikaalid põhjustavad kahjustusi dermises – kollageeni ja hüaluroonhappe kadu, elastiini, fibroblastide töö häirumist, mis on meie nahatervise puhul olulised faktorid,” selgitas Mäesalu. Antioksüdandid on seega justkui sõdalased, kes võitlevad päeva jooksul vabade radikaalidega.

Nii sobib hommikul kasutamiseks C-vitamiini seerum, milles sisaldub tihtipeale ka hüaluroonhapet. Seerumi peale võiks kanda SPF 30 päikesekaitsekreemi, seda iga ilmaga ja igal aastaajal. “Kuna öörutiini võiks kuuluda mõni aktiivaine, siis juhin tähelepanu, et need muudavad naha veelgi valgustundlikumaks – seega on SPF kreemi igapäevane kasutamine täiesti möödapääsmatu.”

Just SPF kreem kaitseb nahka rakutasandil nii päikese eest kui ka peegeldab seda näolt eemale. “Kahjuks ei õnnestu meil end küll 100% päikese eest kaitsta. Seega on hommikul nahale kantavad antioksüdandid meie abilised,” lisas ta.

Seerumile ja SPF kreemile võiks järgneda päevakreemi kiht. Mäesalu sõnul on päevakreemid tänapäeval nii universaalsed, et sisaldavad sageli kõiki vajalikke komponente, mis on eelnevates kihtides juba esindatud, sealjuures niisutavat hüaluroonhapet, antioksüdante ja päikesekaitset. “Antioksüdante pole kunagi liiga palju – C-vitamiini sisaldav seerum, mille peale kantakse ka sama toimega kreem, ei ole kindlasti liiast.”

Eucerini tootevalikusse kuulub samuti kuivale nahale mõeldud Hyaluron-Filler päevakreem, mis sisaldab nii suure kui ka väikse molekulmassiga hüaluroonhapet ning glütsiinsaponiini, andes häid tulemusi ning täites silmnähtavalt isegi sügavaid kortse. Samuti kaitseb päevakreem nahka UV-kiirgusest põhjustatud enneaegse vananemise eest.

Õhtune näohooldus aitab nahal taastuda

Ehkki hommikuti on näo puhastamine väga oluline, tuleb õhtuti sellele kõrgendatud tähelepanu pöörata. “Õhtuti tuleks kindlasti nägu puhastada, jumestuse kandmise puhul soovitan seda teha lausa kaks korda – ehk jumestus maha ja alles siis näonahapesu.”

Mäesalu soovitab naha pesemiseks kergelt happelisi tooteid, seda vastavalt nahatüübile – kas AHA, PHA või BHA hapetega. “Nahk on olemuselt kergelt happeline ja sellise tootega saame normaalset nahafunktsiooni toetada,” selgitas ta.

Eucerini Hyaluron-Filler öine koorija ja seerum sisaldab efektiivset AHA (alfa-hüdroksühapete) kompleksi ja glütsiin-saponiini. AHA-happed, tuntud ka kui puuviljahapped, koorivad nahapinda, samal ajal kui glütsiin-saponiin toetab hüaluroonhappe tootmist neis nahakihtides, kus tekivad sügavamad kortsud.

Õhtuse pesu järel soovitab esteetilise meditsiini õde kanda nahale mõne aktiivaine – eriti julgelt võib nendega eksperimenteerida sügistalvisel perioodil, kui päikest on vähe. “Sobivad seerumid/kreemid/maskid näiteks hapete või retinooliga. Kuivemale nahale võib peale kanda veel kreemi niisutavate faktoritega nagu hüaluroonhape, keramiidid, glütseriin, sheavõi,” tõi ta erinevaid näiteid. 

Näohooldusrutiini “kondikava” jäägu aastaringselt samaks

Et skandinaaviapärane nahk kipub talvel eriti kuivama ja kiskuma, mistõttu võib tekkida rohkem kuperoosat, pinnakuivust, peeneid kortsukesi ja tuhmust, võiks igapäevased nahahooldustooted selle teadmisega arvestavalt üle vaadata. Siiski võiks üldine kondikava jääda nahahoolduses samaks aastaringselt.

“Tundliku nahaga inimesed ei peaks pelgama ka aktiivaineid või vastavas kliinikus happekoorimist. Päeval soovitan lisaks SPF kreemile keskenduda rohkem oklusiivsematele niisutajatele, mis panevad niiskuse päeval naha sisse lukku ja takistavad transepidermaalset niiskusekadu. Need on näiteks sheavõi ja mineraalsed õlid,” tõi ta erinevaid näiteid.

Niisutatud nahk on kindlasti terve ja suudab olla vastupidavam meie karmile ja muutlikule kliimale. “Aktiivained aitavad samuti pikemas perspektiivis nahka niisutada, kasvatada ja muuta tugevamaks. Ärge kartke neid!” soovitas ta lõpetuseks.