Et pakutava ravi kvaliteet järjest paraneks, on oluline koguda ja analüüsida patsientide raviteekonnaga seonduvaid andmeid, et selgitada välja parimad võimalikud lahendused. Selleks oleks hea, kui kõik asjakohased andmed oleksid süsteemselt ühes kohas olemas.
Praegu sellist ühtset süsteemi kasutusel ei ole ja seepärast alustati uut projekti, mille eesmärgiks ongi töötada välja ühtne struktuur kopsuvähi diagnoosiga patsientide raviandmete koondamiseks.
Projekti puhul on märkimisväärne asjaolu, et selles osalevad kõik kopsuvähi raviga seotud osapooled: raviasutused, riik ja erasektor. Projekti viivad läbi Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, sotsiaalministeerium, haigekassa ja Roche Eesti. Osapooli ühendab soov tagada patsientidele kõrgtasemel tervishoiuteenus, mis on uuenduslik ja inimkeskne, suurendab turvatunnet ning mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist.
Ühtne ja dünaamiline viis andmete kogumiseks
Eesmärk on luua patsientide raviteekonna jooksul kogutud andmete haldamiseks ühtne andmestik. Uuringu praktiline pool aitab välja töötada ravi käigus kogutud andmete haldamiseks vajaliku struktuuri ning ka loogika, mille põhjal andmed tulevikus liikuma hakkavad. Tulemused avaldatakse koondraportina, mis on ühtlasi sisendiks järgmiste riiklikke sammude planeerimisel.
Esimese sammuna sõlmisid pooled ühiste kavatsuste protokolli ning alates septembrist kaasatakse uuringusse ühes aastas 850 esmase kopsuvähi diagnoosi saanud patsienti. Patsiente jälgitakse 12 kuud. Projekti kogukestus on kaks aastat.
Prioriteediks on patsiendi heaolu
Selleks, et tagada patsientidele parim võimalik ravi ja elukvaliteet, on oluline, et oleks olemas andmestik, mille abil saaks ravi kvaliteeti hinnata. “Täna ei ole meil terviklikku ülevaadet patsiendi raviteekonnast ja ravi mõjust patsiendi elukvaliteedile. Käesolev koostööprojekt on oluline samm selles suunas, et meil tulevikus oleks olemas andmestik, mille põhjal hinnata patsiendi jaoks olulisi tervisetulemeid ja muuta raviteekonda inimkesksemaks,” sõnas Eesti Haigekassa juht Rain Laane.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige dr Terje Peetso toob samuti esile patsiendikesksuse: “Lisaks otseste meditsiiniliste andmete kogumisele toome projektiga jõulisemalt esile ka patsiendi tagasiside raviprotsessi mõjust tema elukvaliteedile. Mõlemad suunad aitavad meil jõuda lähemale inimkeskse tervishoiu järjest paremale rakendamisele.”
Teaduspõhine lähenemine
Ida-Tallinna Keskhaigla teadusosakonna juhataja dr Marika Tammaru hinnangul on teaduspõhine lähenemine patsientide raviteekonna kaardistamisel just see suund, mida Eestis järjest rohkem kasutada võiks. “Keeruliste haiguste puhul on just suurem teaduspõhisus ja toetumine uuringute tulemustele see, mis aitab meid arengus jõudsalt edasi,” selgitas dr Tammaru.
Esmakordselt on kaasatud ka erasektor
Tegemist on esimese sedalaadi projektiga, millesse on kaasatud ka erasektor. “Roche on loonud globaalse initsiatiivi Shining Towers, mille eesmärk ongi avaliku ning erasektori koosloomes piloteerida patsiendikeskset täppismeditsiini,” rääkis Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.
“Võtame saavutatud edu tunnustusena Eesti tervishoiusüsteemile. Oluline roll rahvusvahelises edus oli asjaolu, et lisaks kõigile vähiravi haiglatele osalevad projektis ka haigekassa ja sotsiaalministeerium,” ütles Mägi-Lehtsi.
Projekti tulemusi saab kasutada ka selleks, et parandada teiste ravivaldkondade tööd. “Kopsuvähil baseeruv projekt annab sisendi, kuidas parandada üleriigilist andmekogumist ning soodustaks omakorda ka analoogsete suundade kasutuselevõttu paljudes teistes haigusvaldkondades,” sõnas Mägi-Lehtsi.
