Kui terve inimese elus mängib tervislik toitumine olulist rolli, siis vähiravi ajal on õigel toitumisel veelgi suurem tähtsus, kuna just toiduvalikust sõltub patsiendi enesetunne, ravi talutavus, aga ka tervenemise tõenäosus. Mida raviaegse toitumise osas tähele panna ning milliseid toiduaineid vältida, räägib toitumisterapeut Kaia Palumaa.

Kõrvaltoimed on vähiravi puhul lihtsad tekkima

Palumaa sõnul ei saa toitumise mõju vähiravi edukale õnnestumisele alahinnata, mistõttu mängib see paranemise juures keskset rolli. “Ühtlasi annab toit jõudu ja energiat kõikide raviprotseduuride läbimiseks, mis on teatavasti väga pikad,” märkis ta.

Kui patsient ei suuda süüa, jääb keha toitainete vaegusse, mille tulemusena väheneb nii energia kui ka keha lihasmass ning sellest võib omakorda välja kujuneda kahheksia. “Viimane on juba oluline lihasmassi kaotus, sest keha võtab elus püsimiseks energiat lihasmassi lammutamise arvelt.”

Toitumise ning seedimisega seotud probleemid pole vähiravi puhul sugugi haruldased: ravi kõrvaltoimeteks on sageli isutus, iiveldus, oksendamine maitsemuutused, kaalulangus või -tõus, suu limaskesta kuivus ja tundlikkus ning palju muud. Kui need on reeglina ravi kõrvaltoimed, mis pärast paranemist taanduvad, siis mõned sümptomid võivad Palumaa sõnul püsida ka pärast ravi lõppu ning nendest vabanemiseks tuleb patsiendil ise tegutseda.

“Kõige tüüpilisem kõrvalmõju, mis ilmneb umbes 3 päeva jooksul pärast ravikuuri algust, on iiveldus – sealt algavad omakorda enamus toitumisega seotud muredest. Inimestena oleme erinevad ja ka reageerime ravile erinevalt, seega on neid, kus kõrvaltoimed praktiliselt puuduvad ja tuntakse vaid kerget väsimust,” ütles toitumisterapeut.

Haistmis- ja maitsmismeel võivad isu mõjutada

Sageli täheldavad vähipatsiendid ka drastilisi muutusi haistmis- ja maitsmismeeles – näiteks võivad mõned toidud tunduda mõrud, kuigi nad tegelikult ei ole. “Vesi, mida joome igapäevaselt, ilma et tema maitsele mõtleksime, võib muutuda täiesti vastuvõetamatuks. Sellisel juhul tuleb mõelda, kuidas muuta vesi uuesti maitsele sobivaks – abiks võib olla mõne toormahla (jõhvikas, pohl, astelpaju) lisamine.”

Samas on ravi ajal paljude patsientide jaoks vastik ka magus maitse. “Kahjuks on toitainerikkad valmisjoogid, mida vähihaige suure kaalukaotuse korral võiks tarbida, üsna magusad ja pigem tekitavad iiveldust juurde,” ütles ta.

Ka lõhnad saavad vähiravi ajal sageli uue tähenduse: kui varem ei pandud teatud lõhnu tähele, siis ravi ajal muutuvad paljud nendele väga tundlikuks. “Kui lõhn ärritab, võib ta põhjustada iiveldust ning vähendada söögiisu – näiteks ei talu paljud söögivalmistamise lõhna, aga ka kodukeemia, hügieenitoodete, parfüümide lõhnad tunduvad paljudele väljakannatamatud. Kodukeemia ja hügieenitoodete osas tasub kindlasti eelistada lõhnavabu mahetooteid, seda ka ravijärgselt,” märkis Palumaa.

Lähedased võivad ülehoolitsemisega liiga teha

Et toidu valmistamine võib osutuda varasemast väljakutsuvamaks ülesandeks, läheb tihti tarvis lähedaste abi. Ka toitumisterapeut leiab, et kõige keerulisemas olukorras on vähiravi puhul need, kes seda teekonda üksi läbi teevad, sest isud võivad tekkida ja kaduda sama kiirelt. “Samuti on toidu endale valmistamine tihti nii keeruline, et see jäetakse lihtsalt tegemata. Seega ei tohiks me oma lähedasi sel perioodil kindlasti üksi jätta,” toonitas ta.

Samas on aktuaalne ka vastupidine probleem, kus lähedased hakkavad peale suruma menüü muudatusi ehk hoolitsevad üle. “Reeglina on nendeks lapsed ja lapselapsed, kes üritavad oma vanavanemaid panna sööma neile täiesti võõraid toite. See võib anda hoopis vastupidise efekti ning viib oodatust vastupidise tulemuseni ning tekitab vanainimesele stressi juurde. Juhin tähelepanu, et ka traditsiooniliste toitude seast leiab väga häid ja tervislikke lahendusi.”

Kui pole kedagi parasjagu toidu valmistamisel aitamas, saab tellida endale koju poolfabrikaate kui ka valmistoite. Õnneks on neid toitumisterapeudi sõnul saadaval juba väga heade koostistega. “Kes pakendi lugemisega jänni jääb, saab alati küsida nõu spetsialistidelt,” lisas ta.

Keha reguleerib end ise

Kuid millele toitumise puhul tähelepanu pöörata? Nimelt võib paljudele üllatuseks tulla, et vähiravi ajal on täiesti normaalne süüa ka selliseid tooteid, mida me võib-olla tavaolukorras tervislikuks ei pea. “Oluline on säilitada energiat ja võimalikult head enesetunnet. Keha reguleerib end ise ning need, kes tervena tõelised maiasmokad olid, ei suuda magusat isegi mitte vaadata, söömisest rääkimata,” rääkis ta.

Pigem sobivad soolased ja ka hapu maitsega toidud. Kõrvaltoimete puudumisel võiks menüü põhineda tervisliku toitumise reeglitel: siinkohal on abiks TAI toitumissoovitused ja toitumine.ee.  Kõrvaltoimete esinemisel tuleks otsida võimalik variant, mis hetkeolukorras sobib ja on inimesele vastuvõetav.

Vähiravi periood pole kindlasti õige hetk alustada kaalu reguleerivat toitumist, mida paljud siiski tahavad teha. Et ravi võib inimese lihasmassi mõjutada, on tähtis seda säilitada. “Ülekaaluliste puhul olen täheldanud, et pigem rõõmustatakse kehakaalu languse üle. Toidulaua piiramisel jääb inimene nõrgemaks, seega tuleks mõelda, kuidas tervisliku menüü ning igapäevase liikumisega lihasmassi säilitada,” märkis Palumaa.

Ehkki teatud toiduainete vältimise osas teeb igaüks otsuse ise, võiks teatud toiduainete tarbimist Palumaa sõnul siiski minimeerida. Sinna hulka kuuluvad näiteks töödeldud ehk suitsutatud, pruunistatud ja grillitud lihatooted, mida saaks edukalt teha ka ahjus. “Üldse tuleks pöörata tähelepanu rohkem valmistamise viisile – headeks variantideks on aurutamine, supid, vokkimine, keetmine. Ka liigne suhkur, rafineeritud ja rasvased toidud võiksid olla võimalikult väikese osakaaluga, sest sealt ei saa keha toimimiseks vajalikke toitaineid.”

Rohkem tähelepanu toidu valmistamise viisile

Kuna söömine kohe pärast ravi saamist võib on paljude jaoks keeruline ning isu taastumine võtab aega, ei tohi unustada joomist, sest vedelikuta keha hakkama ei saa. Enesetunde paranemisel võiks süüa siis, kui isu tuleb, pigem tihedamini ja väiksemates portsudes. “Loomulikult ei pea need, kellel tugevaid kõrvalmõjusid pole, söögist eemale hoidma, nemad söögu ikka. Kes on paastunud 2–3 päeva või olnud minimaalse toiduga, tuleb hakata sööma kohe, kui enesetunne paraneb.”

Jälgida tuleb kindlasti seedimise aktiivsust, sest nii kõhukinnisus kui ka -lahtisus tervisele kasuks ei tule. “Ravi tõttu saab kõhus olev bakteriaalne koosseis kannatada ning on oluline, et kõht vähemalt kord päevas läbi käiks. Tasub võtta menüüsse probiootilisi tooteid nagu maitsestamata jogurt ja keefir. Ka toores hapukapsas sobib paljudele.”

Süüa tuleks kindlasti aeglaselt, korralikult mäludes ning püüda toidust heaolutunnet saada. “Kui näljatunnet ei teki, tuleks süüa teatud kellaaegadel, kuna vastasel juhul võib söömine üldse meelest minna. Muidu võiks lähtuda sellest, kui kõht vähegi märku annab ja mitte piirata enda soove ja tahtmisi,” lisas ta.

Kuna vähihaigete valguvajadus võib olla kuni 50% kõrgem, tuleb üle vaadata, et igapäevaselt tarbitavad valgud oleks piisavas koguses. Kui tavainimesel võiks valkude tarbimine moodustada 10–20% kogumenüüst, siis vähihaigel on see poole kõrgem.

“Kui loomsetest toiduainetest saame kätte kõik vajalikud aminohapped, siis taimseid valguallikaid peab kombineerima, et kõik oleks tagatud – head loomsed valguallikad on näiteks muna, kodujuust, keefir, kala ja kana. Taimsed valguallikad on kaunviljad, seemned, pähklid, teraviljatooted, sojatooted,” tõi ta välja.

Süüa võiks võimalikult palju köögivilju, mis võivad olla nii hautatud, toored kui ka mahla kujul seda kas siis. Lisaks võiks menüüs olla puuviljad ja marjad – just viimaseid võiks rohkem tarbida. “Hea, kui neid on veel kohalikest aedadest ja metsadest. Ka pähkleid ja seemneid võiks tarbida, aga neid soovitan pigem panna smuutidesse, sest need võivad olla kuiva suu ja tundlike igemete korral ebameeldivad. Kindlasti ei tohiks õhinasse minna kaalulangusest, kuna keha peab saama toitainetihedat toitu, et järgmiseks ravikorraks valmis olla,” toonitas Palumaa.

Toitumisterapeudi sõnul uurivad patsiendid tihti, mida nad oma menüüs muutma peaks ning see on vähiravi puhul igati õigustatud mure. Siiski levib vähiravi toitumise osas ka eksiarvamusi, seda nii nn vähki tekitavate toiduainete kui ka vähki hävitavate toitude osas.

“Küll ollakse kuulnud hirmujutte teatud toitudest ning ka seda, kuidas „imettegevad superfood’id või taimed“ võluväel vähi ära ravivad.  Seega on veelgi olulisem, et vastava eriala spetsialist menüü üle vaataks ning annaks kliendile sobivaid soovitusi. Vastasel juhul jätame niigi vastuolulisest infotulvast segaduses patsiendi murega üksi.”