Talvel sportides on suurem kukkumisoht mitte ainult libeduse tõttu, vaid ka seetõttu, et lihased vajavad eelnevalt pikemat soojendust kui suvel treenides. Soojendusega muutuvad lihased Rabe sõnul paindlikumaks ja tõenäosus saada vigastust väheneb.
Samuti tasub olla ettevaatlik veekogudel, sest järve või tiigi jää meelitab uisutama nii suuri kui väikeseid.
Tuleb arvestada, et tugeva jää tekkimine nõuab pikemat aega miinuskraade ning pluss- ja miinuskraadide vahel kõikumine võib jää hapraks muuta.
Terje Rabe hoiatab ka, et õues tuleb väga madalate külmakraadide korral olla tähelepanelik alajahtumise suhtes, sest see võib kaasa tuua raskeid tagajärgi, kus külmunud käte või jalgade taastusravi võib kesta nädalaid.
Rõivad ja varustus
Nagu öeldakse, pole halba ilma, vaid on halb riietus – see käib ka talvise sportimise kohta.
Betti Nigul soovitab, et põhirõhk olgu külma ilmaga treenides riietusel ning eriti tuleb kaitsta oma pead, käsi ja jalgu. Külma korral on keha eesmärk hoida kehatüvi soojana ning seega koguneb sinna ka suur osa verevarustusest, jättes pea, käed ja jalad külma suhtes kaitsetuks.