Sportlaste toitumisvajadusest rääkides arvatakse sageli, et see peaks olema midagi väga erilist, mis ei ole võrreldav ülejäänud inimeste vajadustega. Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik tõdeb, et tegelikult päris nii see ei ole.
„Sõltumata sellest, kas oleme sportlased või mitte, vajame täpselt samu toitaineid, mis täidavad meie organismis samu ülesandeid. Erinevus on kogustes ehk energiavajaduses,“ tõdes professor Ööpik Kuku raadios saates „Kuue samba taga“. Ta lisas, et valdav osa spordialasid on seotud energiakuluga ja kui inimene treenib korrapäraselt ehk on sportlane, siis on tema energiakulu ilmselgelt suurem kui kaaskodanikul, kes sporti ei tee.
Sportlaste seas paistavad suurema energiavajadusega silma just vastupidavusalade esindajad. Sellistel spordialadel on treening- ja võistluskoormus suuremahuline ja sageli ka suure intensiivsusega. Ööpik tõi näiteks ultrasportlase Rait Ratasepa, kelle energiatarbimist jälgis ja protokollis Eesti viiekordse ultratriatloni ajal sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant. „Tema energiatarbimine ulatus mõnel päeval 11 000 kilokalorini, mis on tavainimese jaoks ettekujutamatu energiahulk,“ nentis ta.