Kärbeste uneuuring võib aidata ka inimesi

Äädikakärbsed on imepisikesed, tiivulised ja kuue jalaga.Foto: Shutterstock

Äädikakärbeste unebioloogiat uurides nähtus, kuidas mõjutas kvaliteetne uni kärbeste käitumist. Teadlased loodavad seeläbi saada lisateadmisi ka inimeste und ja uneprobleeme mõjutavate faktorite kohta.

Rühm Ameerika teadlasi eesotsas Paul Shaw’ga St Louisist Washingtoni Ülikoolist ja Stephane Disseliga Missouri Kansas City Ülikoolist uurisid, kuidas mõjutavad äädikakärbse und mitmesugused päevasündmused ja mis juhtub äädikakärbse ajus, kui neil on uneaeg, kuid nad on sunnitud ärkvel olema, vahendab Novaator ajakirjas Plos Biology avaldatud uuringut.

Teadlased koondasid tähelepanu 24 närvirakule, mille aktiivsusest otseselt sõltub, kas äädikakärbes magab või on ärkvel. Selgus, et kui kärbestel oli olnud tegus ja sündmusterohke päev, mille nad olid veetnud koos suure hulga kaaslastega või mille jooksul oli neile midagi uut õpetatud, siis olid nende uneneuronid öösel vähem tundlikud virgeks tegeva virgatsaine dopamiini suhtes, mistõttu nad püsisid öö läbi unisena ja magasid paremini.

Sama võime täheldada ka inimestel pärast toimekat või intellektuaalselt pingutavat päeva — energiat taastav ja õpitut kinnistav uni tuleb pikem ja sügavam.

Kui aga unistel kärbestel magada ei lastud, siis hakkasid kärbeste ajurakud tootma rohkem ainet nimega allatostatiin A, mis kahandas uinutavalt mõjuva virgatsaine glutamaadi toimet. Kahe aine koosmõjul püsisid kärbsed unisusest hoolimata ärkvel, et olla potentsiaalselt ohtlikus olukorras valmis vajadusel kiiresti reageerima.

 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.