Teadlased on välja töötanud viisi, kuidas mõõta veresuhkrut higist. Siin on aga paar väikest takistust. Kuna suhkrusisaldus higis on palju madalam kui veres, võib tulemus sõltuda sellest, kui palju inimene higi eritab, ja ka tema naha omadustest. Seetõttu ei ole higist määratav glükoositase võrreldes verest võetud prooviga nii täpne. 

Usaldusväärsema tulemuse saamiseks otsustasid Joseph Wang ja tema kolleegid välja töötada süsteemi, mis suudaks koguda sõrmeotsast higi, mõõta selle tulemusel glükoosisisaldust ning seejärel korrigeerida saadud tulemust individuaalse algoritmi põhjal. 

Teadlased valmistasid puutetundliku higi-glükoosianduri, kus elektrokeemilise sensori peale lisati polüvinüülalkoholiga hüdrogeel, mis trükiti painduvale plastribale. Kui vabatahtlik hoidis ühe minuti jooksul sõrmeotsa sensori pinnal, neelas hüdrogeel imepisikese koguse higi. Anduri sees läbis higis olev glükoos ensümaatilise reaktsiooni, mille tulemuseks oli nõrk elektrivool, mille seade tuvastas.

Teadlased mõõtsid vabatahtlike veresuhkrut ka tavalise sõrmest võetava torketestiga ning töötasid selle baasil välja isikustatud algoritmi, mis suudaks iga inimese higist määratava glükoosi teisendada nende veresuhkru tasemeni. Testides oli vere glükoosisisalduse ennustamisel enne ja pärast sööki algoritm enam kui 95% täpne. 

Seadme kalibreerimiseks vajaks diabeetik sõrme pistmist ainult üks või kaks korda kuus. Kuid enne, kui higidiagnostikat saab kasutada diabeedi raviks, tuleb teadlaste sõnul läbi viia ulatuslikud uuringud.