Tervishoiuteenuse kättesaadavus ja kvaliteet langeb
Riigikontrolör osutas, et eelkõige personaliprobleemide tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus peavad Eesti elanikud olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Kiiret lahendust personalipuudusele ei ole, sest õpe kestab aastaid ning tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamise tulemused on näha alles kaugemas tulevikus. Ainult tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamisest ei piisa, sest juba praegu ei ole kõik õppekohad täitunud. Häid üliõpilasi tuleb leida tervishoiuvaldkonna vabadele õppekohtadele olukorras, kus tööjõupuudus annab tooni paljudes valdkondades ja konkurents on samadele inimestele.
„Eesti tervishoius ei ole puudus niivõrd analüüsidest ega strateegiatest, vaid tahtest, julgusest ja võimest kokku lepitut ka ellu viia,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Peamine on selgelt tunnistada, et peame hakkama saama vajalikust väiksema arvu arstide ja õdedega, samas kui haigusi ja hädasid vähemaks ei jää.“
Puudus mitme erineva valdkonna spetsialistidest
Riigikontroll järeldab aastaaruandes, et eriti suur puudus on õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest. Tervishoiutöötajate juurdekasv on mõnel perioodil olnud langustrendis. Oluline on olnud tervishoiutöötajate koolitustellimuse hiljutine suurendamine, kuid selle tulemusi tuleb veel aastaid oodata. Näiteks selleks, et lähima kümne aasta jooksul katta minimaalselt erakorralises meditsiinis uute töötajate vajadus, peaks residentuuri kohti aastas olema 30–40. Kandideerijaid on aga ainult 10–12.
Kui arstide suhtarv elanikkonna kohta on Eesti OECD riikide keskmike seas, siis õdede osas on Eesti pigem tagapool. Kui OECD riikide keskmine õdede arv 1000 inimese kohta on 9,4 ja põhjamaades suisa 13,7, siis Eestis on see näitaja 6,48. Vastuvõtt õendusõppesse on küll suurenemas, kuid selle mõju ilmneb alles aastate pärast.
Võrreldes teiste riikidega on Eestis madalam mujalt saabunud õdede osatähtsus. OECD maades on keskmiselt 6,1% õdedest omandanud hariduse mujal. Eestis on mujal hariduse omandanud õdesid 0,2%.