Uudis

Tippneuroloog: kerge trauma võib tekitada sagedasi peavalusid, mille põhjust ei suudeta aastaid välja selgitada

Foto: Shutterstock

Igal aastal kannatab traumajärgse peavalu käes tuhandeid inimesi. See on sage isegi kerge peapõrutuse korral. Põhjuseks võivad olla erinevad kukkumised, liiklusõnnetused või löögid pähe.

Peavalu esineb kuni 5% meestest ja 2,5 % naistest, kusjuures naised on oma õrnema koljuehituse ja ajukoe eripärade tõttu traumapeavaludest veidi enam ohustatud.

Meestel on peavalu esinemissagedus naistest suurem nende riskialtima loomu poolest, mispärast õnnetustesse satuvad nad rohkem. Traumajärgsetest peavaludest on enam ohustatud ka inimesed, kellel on peavalusid esinenud enne traumat.

Traumajärgne peavalu võib halvendada elukvaliteeti

Enamasti räägitakse traumajärgse peavalu puhul kroonilisest valust. See on sagedasem kaebus pärast traumaatilist ajukahjustust ning võib põhjustada olulist, kas lühi- või pikaajalist elukvaliteedi langust.

Confido Meditsiinikeskuse neuroloog Toomas Toomsoo sõnul on aga vaatamata suurele levimusele traumajärgse peavalu mehhanism veel halvasti teada ja seda ei mõisteta.

Tõendid viitavad, et traumapeavalu võib kujuneda kas koljusiseste ja/või -väliste kudede vigastusest. „Tavaliselt on traumajärgne peavalu põhjustatud kas ajukoljusisestest ja koljut vooderdavate kudede kahjustustest või tekkida valu töötlemisega seotud ajustruktuuride kahjustustest,“ selgitas neuroloog.

„Mõnedel juhtudel on hilisem valu seotud ka kudede vigastustega, mis on lisaks ajukahjustusele tekitatud teiste traumade, näiteks luumurdude ja nihestuste, kaelavigastuste, koetraumade ja perifeersete närvide kahjustuste poolt. Lisaks võib krooniline peavalu tekkida selliste vigastuste tagajärjel nagu surve jäsemetele, halvatus, vale luustumine, lihastoonuse tõus, süvaveenitromboos ja ebanormaalne rüht.“

Kuidas aru saada, et peavalu tuleneb traumast?

Traumapeavalu areneb tavaliselt nädala jooksul pärast peatraumat või sellest taastumist. Valu võib olla äge või krooniline. Viimane on see arsti sõnul juhul, kui kestab trauma järel kaks kuud või kauem.

Traumapeavalu esineb üpris palju. „Erinevatele uuringutele tuginevalt tekib seda tüüpi peavalu 47–95% kerge peatrauma, 20–40% mõõduka peatrauma ja kuni 40% raske peatrauma järel,“ näitlikustas doktor. Ta lisas, et peavalu võib aasta jooksul varieeruda ning olla esimestel kuudel kergem ja hiljem raskem. „See on ka põhjus, miks näeme arstidena patsiente, kellel on kaua kestnud peavalud põhjustatud enesele teadmata just varasemast traumast.“

Traumajärgse peavalul pole ühte peamist tunnust. See võib meenutada nii migreeni, pingetüüpi peavalu kui kobarpeavalu.

Peavalu lokalisatsioon: kõige sagedamini esineb peavalu oimu ja otsmiku piirkonnas, järgneb kaela, kukla ja silmade piirkonna peavalu.

Pigetüüpi peavalu – kerge või mõõduka intensiivsusega kahepoolne peavalu. Sellel on pressiv iseloom ning valu süvendab igasugune emotsionaalne pinge.

Migreen – mõõduka kuni tugeva intensiivsuse ja pulseeriva iseloomuga ühepoolne valu, mida tugevdab füüsiline aktiivsus. Lisaks võib esineda valgus- ja mürakartust.

Segatüüpi peavalu – esineda võivad nii migreenilaadne, pingetüüpi peavalu kui kobarpeavalu laadne valu, mil peavalu on väga tugev. See on sarnane migreeniga, kuid lokaliseerub enam silma ümber ja taha ning millega võib kaasneda pisaravool.

Enamasti on segatüüpi peavalu sage, kas igapäevane või iganädalane, ent üksikutel puhkudel esineb see kord kuus või harvem. Lisaks peavalule võib esineda ka kaelavalu, mida kirjeldatakse ka kui lihasspasmi või lihaste pingetunnet.

Miks traumapeavalu tekib ja areneb, pole täpselt teada

Traumapeavalu puhul võib tegemist olla nii perifeerse kui tsentraalse päritolu valuga. Neuroloog dr Toomsoo selgitas, et perifeerse valu kutsuvad esile keskusest eemal olevad koed ning sellega on sageli seotud koljusisesed arterid, aga ka koljuvälised struktuurid nagu luu, lihas, nahk ja sidekirmed. Valu haarab lõpuks aju ja kui seda ei suudeta pidurdada, areneb välja krooniline peavalu.

Tsentraalse valu kutsuvad esile aktiivseks muutuvad ajukahjustust ümbritsevad koed. Tohter nendib, et see on keeruline mehhanism, mida lihtsustatult ära seletada on peaaegu, et võimatu.

„Sellest areneb valu mälu. Inimese pea valutab ja ta peab sellega elama seni, kuni hakkab kasutama ravimeid, mis valu mälu lõhuvad. Valu teket mõjutab tugevalt traumajärgne stressihäire, millega suureneb risk depressiooni ja ärevuse tekkeks.“

Kuidas traumapeavalu ravida?

Trauma tõttu esineva peavalu puhul ei ravita peavalu ennast, vaid selle allikaid. Ravi jaoks on vaja ennekõike kindlaks teha, millise peavalutüübiga on valu seotud, milline on peavalu kestvus ja sagedus ning kas inimene kogeb ärevust või depressiooni.

Vastavalt sellele määrab arst ravi, kas tritsükliliste antidepressantide (amitriptyllin, nortriptyllin), neuropaatilise valu ravimite (pregabaliin, gabapentiin), antiepileptiliste ravimite (topiramaat, valproaat) või unehäirete ravimiga (melatoniin).

Lisaks medikamentidega seotud ravile on neuroloogi sõnul ülioluline ka psühhoteraapia, depressiooni ja ärevuse tuvastamine ning selle ravi. Väga hästi võib peavalusid leevendada ka manuaalteraapia ehk raviga käte abil. Lisaks on hea füsioteraapia ning mõnikord närviblokaadid ja botulotoksiin, eriti migreenilaadse peavalu korral.

Märksõnad: , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.