Ülejäänud riskifaktoreid seostatakse 34% dementsuse juhtumitega. 2017. aastal avalikustatud suurema mõjuga riskifaktoriteks peetakse väiksemat haridustaset varasemas eas (7%), kuulmislangust keskeas (8%) ja suitsetamist hilisemas eas (5%).

Uuringus rõhutatakse riikide ennetatavate sekkumiste süsteemse elluviimise olulisust ning tervisliku elustiili tähtsustamist.

Oluliseks peetakse lastele hariduse andmist, liigse alkoholitarbimise piiramist, peavigastuste ennetamist, kuulmisabivahendite kasutamist, kuulmise kaitsmist kõrge mürataseme eest ning õhusaastatuse vähendamist.

Poliitiliste otsuste tegijatele ja elanikele anti dementsuse ennetamiseks 9 soovitust.

• Alates 40. eluaastatest tuleks püüda säilitada süstoolne vererõhk 130 mm HG või madalamana.
• Toetama peaks kuulmisaparaatide ja – vahendite kasutamist kuulmislanguse korral ja ennetama kuulmislangust.
• Tuleb vähendada kokkupuudet õhusaaste ja tubakasuitsuga.
• Vaja on ennetada peapiirkonna traumasid.
• Vaja on ennetada alkoholi kuritarvitamist ja piirata alkoholi kogust vähem kui 21 ühikule nädalas.
• Lõpetada tuleks suitsetamine ja toetada suitsetamisest loobujaid.
• Tuleb soodustada laste põhi – ja keskhariduse saamist.
• Toetama peab aktiivset elustiili vähemalt keskeani ja kauemgi.
• Vähendada tuleb rasvumist ja diabeeti haigestumist.

Analüüsi tegemisel osales 28 dementsuse juhtivat eksperti maailmas.

Maailmas elab 50 miljonit dementsusega inimest ning 2050. aastaks kasvab see arv 152 miljonini. Dementsusega seotud kogukulud maailmas on hinnanguliselt 1 triljon USA dollarit aastas.