Uurijad analüüsisid pärast COVIDi või muu ägeda hingamisteede nakkusega haiglasse sattumist välja kirjutatud patsientide haiguslugusid. Kaheksa miljoni inimese suurusest alghulgast sõelusid uurijad välja 16 679 ägeda hingamisteede nakkusega ning 32 525 COVIDiga haiglasse sattunud ja hiljem välja kirjutatud inimese haiguslood. 

Uurijad nentisid, et COVID või muud ägedat hingamisteede nakkust põdenud inimestel on 12 kuud pärast haiglast lahkumist suurem neuropsühhiaatriliste haiguste kujunemise risk kui muudel põhjustel haiglaravi saanud inimestel. 

Küll aga märkasid uurijad COVIDi ja teiste ägedate hingamisteede nakkustega seonduvaid tulemusi võrreldes sarnasusi, mis annavad mõista, et igasuguse tõsise hingamiselundkonna nakkushaigusega võivad isegi pärast nakkusest paranemist kaasneda vaimse tervise häired. 

„Oluline on märkida, et uuringusse hõlmatud patsientide nakkused olid nii ägedad, et nad vajasid haiglaravi,“ rõhutas unetervishoiu spetsialistist psühhiaater dr Alex Dimitriu. „Haiglasse sattumine tähendab sageli, et patsiendi seisund on kliinilises plaanis juba nii halb, et ta vajab vältimatut abi. Reeglina tähendab see hapnikuvaegust, veremürgistust või muid eluohtlikke sümptomeid. Kui organism on niivõrd haige, avaldab see kahtlemata mõju ajule. Nii infektsioon, põletik kui ka madal hapnikutase võivad ajukudesid kahjustada.“ 

2022. aasta veebruaris ilmunud uurimus näitas samasuguseid seoseid COVIDist paranemise ja vaimse tervise diagnooside vahel. 

Too uurimus analüüsis 153 848 positiivse koroonaproovi andnud USA sõjaveterani haiguslugusid. Nende veteranide tulemusi võrreldi viie miljoni COVIDisse mitte nakatunud veterani haiguslugude ja ligi kuuest miljonist veteranist koostatud kontrollrühma pandeemia-eelsete terviseandmetega. 

Uurijate osutusel oli vaimse tervise diagnooside osakaal oluliselt suurem rühmas, mille liikmed olid COVIDisse nakatunud — isegi juhul, kui nad ei vajanud haiglaravi. Nood diagnoosid hõlmasid ärevus-, meeleolu- ja stresshäireid, opioidisõltuvust, uimastite kuritarvitamist, neurokognitiivse soorituse pärssumist ja unehäireid. 

Uurijad kõrvutasid COVIDit põdenuid ka inimestega, kellel oli diagnoositud hooajaline gripp või mõni muu hingamisteede viirusnakkus. Ilmnes, et neil, kes olid COVIDit põdenud, oli vaimse tervise häirete kujunemise risk järjekindlalt suurem. 

„COVID on sündroom, mis mõjutab kogu organismi,“ märkis USA-s California Providence Saint Johni tervisekeskuse juures tegutseva neuroloogiainstituudi psühhiaater dr David A. Merrill.

„Pole üllatav, et too viirus põhjustab psühhiaatrilisi tagajärgi. Oleme täheldanud nii meditsiinilisi kui ka psühholoogilisi pikaajalisi mõjusid, mis avalduvad pealaest jalatallani. Neid mõjusid võib põhjustada viirus ise, sellega kaasnev põletik või hoopis immunoloogilised tegurid.“ 

Mida ette võtta? 

Eksperdid rõhutavad, et esimene samm on mõista, et vaimse tervise probleemid on reaalsed. Nende osutusel tuleks patsiente pärast COVIDist paranemist haiglast välja kirjutamise käigus vaimse tervise probleemide asjus nõustada.

„Patsientide haiglast välja kirjutamise juhend peaks hõlmama soovitust pöörduda mõne aja pärast perearstile kehalise ja vaimse tervise järelhindamisele,“ soovitas Merrill. „Perearst peaks neil teemadel vestlema lisaks ka nende paranevate patsientidega, kes ei vajanud haiglaravi.“ 

„Haiglast välja kirjutamise juhendis võiksid sisalduda ärevuse ja depressiooni hindamise küsimustikud,“ pakkus Dimitriu. „Abi võiks olla käepärastest depressiooni, ärevuse ja bipolaarse häire teemalistest materjalidest. Ja hoiatada tuleks ka üldisemalt kõikvõimalike meeleolu- või iseloomumuutuste eest, et patsiendid ja nende lähedased oskaksid ohumärke ära tunda. Abi oleks ka teabest selle kohta, kuhu vajadusel pöörduda.“ 

Kust leida abi? 

Kõigile Eestis elavatele inimestele võimaldatakse tasuta 24/7 vaimse tervise tuge järgmistest kanalitest:

• Ohvriabi kriisitelefon 116 006
• Vaimse tervise abiliin 116 123
• Lasteabitelefon 116 111
• Veebinõustamine palunabi.ee
• Vaimse tervise infot leiab ka peaasi.ee ja tarkvanem.ee lehtedelt

Toimetas Mart Kalvet