„Levinud on veendumus, et mängimine on see, mida lapsed omavahel teevad. Seda mõtteviisi on ühiskonnas väga raske muuta, kuna suurt rõhku pannakse välisele edukusele – näiteks, millises koolis laps käib, kui kõrgel ametikohal vanem töötab või kui palju ta teenib,“ selgitas Kase teavituse vajalikkust.

Õpetaja rolli võtmist võib täheldada lapsega mängides, kui ema või isa õpetavad, kuidas puslet kokku panna, maja ehitada või värviraamatus pilte värvida. Alanud teavitus julgustab lapsevanemaid mängu käigus juhendaja rollist loobuma, et lasta lapsel ise tegevusi välja mõelda ning protsessi juhtida.

„Laps õpib kõige paremini just katsetades. Pidevad vanema sekkumised ja parandamised vähendavad lapse soovi olla loov ning julge,“ kirjeldas Kase lapse juhitud mängu vajalikkust.

„Seega ei tasuks karta ega tunda piinlikkust, kui issid peavad ootamatult istuma juuksurisalongi toolile või emmed tõmbama piraadimütsi pähe, et papist laeva tüürida. Laske lapsel mänguprotsessi juhtida ning tänu sellele saada juurde loovust, enesekindlust, uusi oskusi ja katsetada oma võimeid. Lisaks lapse arengule loob lapse poolt juhitud mäng lapse ja vanema vahel vundamendi, mis aitab läbi keerulisematest aegadest, nagu näiteks teismeliseaeg võib olla,” selgitab Kase.

Uuringud näitavad, et just mängimine annab olulise panuse lapse sotsiaalsesse, emotsionaalsesse ja kognitiivsesse arengusse. Loodetavasti vähendab see lähenemisnurk survet mängule, et lapsevanemad peavad olema pidevalt õpetaja rollis. Lapsed on loovamad ja käituvad oskuslikumalt, kui täiskasvanud nendega iga päev kasvõi 10 minutit mängivad või osalevad lapse juhitud mängudes.

Oluline pole mängu sisu, vaid see, et vanem veedab lapsega koos aega ja järgib tema initsiatiivi, aktsepteerides lapse soove.

Tarkvanem.ee veebilehele on loodud alamleht „Mäng“, kust leiab täiendavat infot lapse ja vanema koos mängimise olulisuse kohta. Lisaks saab sealt nõuandeid ja juhiseid lapsega mängimiseks ning ideid ühiseks mänguks.