„Oma laiuskraadil saame päikesevitamiini isegi suvel häbematult vähe ja D-vitamiiniga õnnestub depressiooni ravi paremini,” nentis Hanso.

Ta suunas ka, et enne D-vitamiini manustama hakkamist võiks lasta teha vereanalüüsi ning selgitada välja, missugune on kehas D-vitamiini tase. Kui tase on normis, tuleks juurde võtta üks tavaannus. Kui aga selgub, et vitamiinist on defitsiit, tuleb seda võtta rohkem, et kõigepealt katta defitsiit ning keha saaks ühe tavaannuse jagu vitamiini lisaks.

Hanso viitas muuhulgas uuringule, millest selgus, et enim kuuluvad D-vitamiini vaeguse all kannatavasse riskirühma vanurid, noorukid, rasvunud isikud ja krooniliste haigustega (nt diabeediga) inimesed. Huvitav asjaolu on see, et just need samad grupid on teadete kohaselt ka suuremas depressiooni langemise ohus.

Lisaks rõhutati samas uuringus, et D-vitamiini rolli depressiooni ravis ja ennetamisel vajaks lähemat uurimist, sest tegu võib olla lihtsa abivahendiga vaimse tervise häirete ennetamises või ravis.