Aastalõpp on lähenemas, mistap on aeg igati sobilik nii kokkuvõteteks kui ka uue aasta plaanideks. Nii mõnegi inimese uusaastalubadustest leiab soovi hoolitseda rohkem oma vaimse ja füüsilise tervise eest, sealhulgas alustada treeningutega, toituda tervislikumalt, tegeleda oma vaimse tervisega ja palju muud. Selleks, et uuele aastaringile motiveeriv tõuge anda, panime kokku kuus soovitust, kuidas olla veelgi teadlikum ja targem patsient.
- Uni on kõige alus
“Ehkki inimese bioloogia pole muutunud, magame ööpäevas keskmiselt tund aega vähem kui 100 aastat tagasi,” tõdes dr Katrin Põld maikuus ilmunud artiklis. Vähene uni ei põhjusta lihtsalt kerget väsimustunnet, energiataseme või tuju langust, vaid võib viia palju suuremate terviseprobleemideni: unedefitsiidi ja neurodegeneratiivsete haiguste vahel on leitud potentsiaalne statistiline seos, samuti võib une kvaliteedi langus olla riskitegur ainevahetuslike probleemide väljakujunemiseks.
Jah, me kõik tahaksime ööpäeva jooksul teha rohkem ja olla produktiivselt, kuid see ei pea tulema unetundide arvelt. Seega alustuseks väga lihtne soovitus: maga uuel aastal rohkem, see hoiab ka võimalikud tervisemured eemal.
- Teadmised on olemas. Kasuta neid!
Nele Labi tõdes novembrikuus ilmunud artiklis, et murettekitav pole mitte inimeste teadlikkus, vaid olemasolevate teadmiste rakendamine. “Näiteks me ju kõik teame, et toituda tuleks tervislikult, paljud teavad taldrikureeglit, toidupüramiidi jne. Aga reaalsuses on meie inimeste toitumine ikkagi väga ebatervislik,” näitlikustas ta.
Nagu eluliste näidete puhul ikka, on teooria teinekord lihtsam ja loogilisem kui praktika – sama kehtib ka tervislike eluviiside kohta. Kahjulike eluharjumuste murdmine vajab eelkõige järjepidevust ja tahet. Seega võiksid uue aasta alguses mõelda, miks sa soovid tervislikumaid eluviise järgida ning mispärast on teadmise rakendamine vajalik. On see ehk vajalik selleks, et elada tervena elatud elu ja nautida seda koos lähedastega?
- Uus aasta, uus mina?
Igasugune liikumine on meie organismile kasulik, olgu selleks treening jõusaalis, jalutamine looduses, rattasõit tööle või lumelükkamine. Küll aga täitub jõusaal jaanuaris uute huvilistega, kes treeninguid suure entusiasmiga küll alustavad, kuid sellegipoolest on eelnevad aastad näidanud, et kõrge motivatsioon võib peagi raugeda.
Siinkohal tuleks endale otsa vaadata ning küsida: kas just jõusaal või spordiklubi on ainus võimalus liikumiseks või tahaksid tegelikult rohkem tantsida, joogat teha, joosta või matkata? “Otsi ja mõtle, kas sul on hea olla või kas sa ikka pead, käsi rusikas, sedasama trenni kogu aeg tegema – järsku võiks aktiivsust ka teisiti kehale pakkuda,” sõnas Kristjan Port oktoobrikuises intervjuus. Jah, jõusaal on küll hea võimalus, kuid mitte kõigi jaoks – kui sulle meeldib rohkem mõni muu võimalus liikumiseks, siis miks mitte teha hoopis seda? Vihaga trenni tegemine ei ole kindlasti mõistlik.
- Alkoholist loobumine on alati hea otsus
Sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu tõdes targa patsiendi blogis, et alkohol on ammu tuntud kui n-ö sidusaine, et jutt jookseks ja tantsupõrandal oleks lihtsam liikuda. Kui lõpetada tarvitamine, leitakse ennast olukorrast, kus neid oskusi ei ole, puudub ka võime öelda “ei” ja julgus välja tuua tõelist põhjust keeldumiseks. Sageli teeb inimene ise enda mittejoomisest probleemi ja arvab, et see, kas ta joob, läheb kõigile korda.
Dr Vahur Valvere sõnul suurendab vähitekke riski ainuüksi väike kogus alkoholi. Kui on üks kindel moodus, kuidas olla tervem ja tervislikum, siis selleks on otsus alkoholi joomist vähendada või sellest täielikult loobuda. Et alkoholi tarvitamisel pole ühtegi positiivset kasutegurit, siis milleks tarvitada midagi, mis tervist 100-protsendilise tõenäosusega kahjustab?
Kuna alkohol on samuti suuresti seotud kinnistunud harjumustega, keskendu uuel aastal näiteks alkoholivabade alternatiivide degusteerimisele ning otsi võimalusi, kuidas alkoholist päriselt loobuda. Alkohol ei pea kuuluma iga peo või tähistamise juurde.
- Tervislik toitumine hoiab haigused eemal
Ülekaalulisusest on saanud ülemaailmne pandeemia, millest on Eha Nurga sõnul järjest rohkem puudutatud ka Eesti lapsed. Ka Marge Tava tõdes kevadel targa patsiendi blogis, et töödeldud toidu sõltuvusse on aga väga kerge ja kiire langeda, seda enam, et see maitseb hästi ning ajab rohke suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega inimese maitsemeeled pööraseks.
Tegelikult pole tervislik toitumine raketiteadus ning vastav info on kõigile huvilistele igatpidi kättesaadav. Siiski kipub suur hulk meist põhitõdesid eirama, kuid unustab sealjuures, et toitumisega seotud otsused mõjutavalt otseselt ka inimese vaimset ja füüsilist tervist. Et pealtnäha sarnased tooted võivad üksteisest koostise poolest väga palju erineda, siis vahest tasub uuel aastal keskenduda rohkem toiduainete valikule kui ka toidukorvi komponentidele? Tervislikumad alternatiivid on poelettidel olemas – need tuleb lihtsalt üles leida.
- Kontrolli end – nii ennetad patsiendiks saamist
Suvisel Arvamusfestivalil tõdesid eksperdid, et tark patsient ennetab patsiendiks saamist. See tähendab, et tervis ja selle eest hoolitsemine on kestev protsess, mitte ebamugav teema, mis tuleb jutuks alles siis, kui selleks on liiga hilja. Et suur hulk sõeluuringutele kutsutud inimestest jätab dr Kristiina Ojamaa sõnul vastuvõtule ilmumise vahele, tuleb endalt küsida: mida saad sa oma tervise heaks ära teha juba täna?
Patsiendiks saamist ei enneta vastuvõtu eiramise, vaid õigeaegse reageerimisega. Suhtu oma tervisesse hoole ja armastusega, osale sõeluuringutel ning pöördu probleemide ilmnemisel arsti poole esimesel võimalusel. See on ainus võimalus, kuidas patsiendiks saamist ennetada.
